Uuring: väikegi kehalise aktiivsuse kasv vähendab ärevust ja depressiooni ({{commentsTotal}})

Jooksmine
Jooksmine Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Kümnes Euroopa riigis tehtud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega. Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas tehtud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

„Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud,“ selgitas Merike Sisask. See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

Piisava liikumise mõõdupuuks võeti uuringus WHO soovitus liikuda igapäevaselt vähemalt keskmise intensiivsusega: 60 minutit või rohkem.

„Vaid väiksem osa ehk 13,6 protsenti koolinoortest liikus piisavalt. Olulised erinevused esinesid ka maade vahel: Eesti noored liikusid Euroopa keskmisest sagedamini, poistest 25.9 protsenti ja tüdrukutest 17.6 protsenti,“ tõi Sisask välja.

Osalemist sportlikes tegevustes hinnati eraldi individuaal- ja meeskonnaalade kohta. Ka sportlike tegevustega hõivatus on seotud paremate vaimse tervise näitajatega.

„Parimad vaimse tervise näitajad olid meeskonnaalade harrastajatel ja seda just tüdrukute hulgas, poiste puhul see seos nii ilmne ei olnud,“ ütles Sisask ja sõnas, et see paneb arvama, et kehalise aktiivsuse puhul omavad tähtsust ka psühho-sotsiaalsed aspektid.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.