Uuring: väikegi kehalise aktiivsuse kasv vähendab ärevust ja depressiooni ({{commentsTotal}})

Jooksmine
Jooksmine Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Kümnes Euroopa riigis tehtud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega. Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas tehtud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

„Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud,“ selgitas Merike Sisask. See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

Piisava liikumise mõõdupuuks võeti uuringus WHO soovitus liikuda igapäevaselt vähemalt keskmise intensiivsusega: 60 minutit või rohkem.

„Vaid väiksem osa ehk 13,6 protsenti koolinoortest liikus piisavalt. Olulised erinevused esinesid ka maade vahel: Eesti noored liikusid Euroopa keskmisest sagedamini, poistest 25.9 protsenti ja tüdrukutest 17.6 protsenti,“ tõi Sisask välja.

Osalemist sportlikes tegevustes hinnati eraldi individuaal- ja meeskonnaalade kohta. Ka sportlike tegevustega hõivatus on seotud paremate vaimse tervise näitajatega.

„Parimad vaimse tervise näitajad olid meeskonnaalade harrastajatel ja seda just tüdrukute hulgas, poiste puhul see seos nii ilmne ei olnud,“ ütles Sisask ja sõnas, et see paneb arvama, et kehalise aktiivsuse puhul omavad tähtsust ka psühho-sotsiaalsed aspektid.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.