Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu ({{commentsTotal}})

Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Täpsemalt on tegu tiiva tagaserval asuvate miniklappidega. Need võimaldavad lennu ajal muuta tiiva serva profiili ning suurendada nii tiiva tõstejõudu ja vähendada õhutakistust. Arenduse vastu on huvi tundnud ka lennukitootja Airbus.

"Mida väiksem on õhutakistus, seda väiksem on kütusekulu ja koormus keskkonnale. Meie arenduse puhul prognoositakse kütusekulu vähenemist umbes kuus protsenti. Airbusi arendatava A321-Neo mudeli puhul võiks kütuse kokkuhoid ulatuda aastas 860 tonnini. Seda eeldusel, et lennukil on aastas 4000 lennutundi. Rahalises arvestuses võiks see olla üle 600 000 euro," selgitas Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk.

Airbus tutvus Lennuakadeemia arendustega möödunud aastal. Aerodünaamilisest vaatepunktist oli ettevõte Lennuakadeemia lahendusega nõus. Küsimusi tekkis aga seoses tehnoloogiliste lahendustega. "Nende arvamus oli, et tiiva tagaserv võib olla liiga õhuke, et sellist töökindlat mehhanismi kasutada. Lubasime ehitada prototüübi ja katsetada seda purilennukil. Kõige lähem purilennukitootja asub Leedus. Praegu käivad meil lennukatsetused. Esimesed katsetused mullu oktoobris näitasid selle seadme küllaldast efektiivsust ja töökindlust," rääkis Lauk.

Lennuakadeemia tegeleb praegu tiiva tagaosa muudetavale profiilile Euroopa patendi vormistamisega. Aasta jooksul on plaan vormistada ka USA patent.

Sellest ja teistest Lennuakadeemia arendustest rääkis Lauk Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.