Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu ({{commentsTotal}})

Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Täpsemalt on tegu tiiva tagaserval asuvate miniklappidega. Need võimaldavad lennu ajal muuta tiiva serva profiili ning suurendada nii tiiva tõstejõudu ja vähendada õhutakistust. Arenduse vastu on huvi tundnud ka lennukitootja Airbus.

"Mida väiksem on õhutakistus, seda väiksem on kütusekulu ja koormus keskkonnale. Meie arenduse puhul prognoositakse kütusekulu vähenemist umbes kuus protsenti. Airbusi arendatava A321-Neo mudeli puhul võiks kütuse kokkuhoid ulatuda aastas 860 tonnini. Seda eeldusel, et lennukil on aastas 4000 lennutundi. Rahalises arvestuses võiks see olla üle 600 000 euro," selgitas Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk.

Airbus tutvus Lennuakadeemia arendustega möödunud aastal. Aerodünaamilisest vaatepunktist oli ettevõte Lennuakadeemia lahendusega nõus. Küsimusi tekkis aga seoses tehnoloogiliste lahendustega. "Nende arvamus oli, et tiiva tagaserv võib olla liiga õhuke, et sellist töökindlat mehhanismi kasutada. Lubasime ehitada prototüübi ja katsetada seda purilennukil. Kõige lähem purilennukitootja asub Leedus. Praegu käivad meil lennukatsetused. Esimesed katsetused mullu oktoobris näitasid selle seadme küllaldast efektiivsust ja töökindlust," rääkis Lauk.

Lennuakadeemia tegeleb praegu tiiva tagaosa muudetavale profiilile Euroopa patendi vormistamisega. Aasta jooksul on plaan vormistada ka USA patent.

Sellest ja teistest Lennuakadeemia arendustest rääkis Lauk Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: