Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu ({{commentsTotal}})

Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Täpsemalt on tegu tiiva tagaserval asuvate miniklappidega. Need võimaldavad lennu ajal muuta tiiva serva profiili ning suurendada nii tiiva tõstejõudu ja vähendada õhutakistust. Arenduse vastu on huvi tundnud ka lennukitootja Airbus.

"Mida väiksem on õhutakistus, seda väiksem on kütusekulu ja koormus keskkonnale. Meie arenduse puhul prognoositakse kütusekulu vähenemist umbes kuus protsenti. Airbusi arendatava A321-Neo mudeli puhul võiks kütuse kokkuhoid ulatuda aastas 860 tonnini. Seda eeldusel, et lennukil on aastas 4000 lennutundi. Rahalises arvestuses võiks see olla üle 600 000 euro," selgitas Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk.

Airbus tutvus Lennuakadeemia arendustega möödunud aastal. Aerodünaamilisest vaatepunktist oli ettevõte Lennuakadeemia lahendusega nõus. Küsimusi tekkis aga seoses tehnoloogiliste lahendustega. "Nende arvamus oli, et tiiva tagaserv võib olla liiga õhuke, et sellist töökindlat mehhanismi kasutada. Lubasime ehitada prototüübi ja katsetada seda purilennukil. Kõige lähem purilennukitootja asub Leedus. Praegu käivad meil lennukatsetused. Esimesed katsetused mullu oktoobris näitasid selle seadme küllaldast efektiivsust ja töökindlust," rääkis Lauk.

Lennuakadeemia tegeleb praegu tiiva tagaosa muudetavale profiilile Euroopa patendi vormistamisega. Aasta jooksul on plaan vormistada ka USA patent.

Sellest ja teistest Lennuakadeemia arendustest rääkis Lauk Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.