Teadlased tegid ise pärmikromosoome ({{commentsTotal}})

Teadlased on astunud viis sammu lähemale eesmärgile meisterdada valmis päristuumne elusolend, kelle kogu genoom on laboris kunstlikult kokku pandud.

Sama teadlasrühm, kes kolme aasta eest ehitas ise ühe pärmikromosoomi, annab nüüd teada, et on valmis saanud veel viis pärmikromosoomi. Sellega ongi juba kolmandik pärmi genoomist tehtud. Kui genoomiehitusoskused sama kiirenevalt edasi arenevad, on varsti käes uue rakendusteaduse, insenergenoomika ajastu.

Ühte sünteetilise genoomiga olendit on maailm juba näinud. Aga see oli ainult bakter, rakutuumata olend, kelle genoom on väiksem ja lihtsam kui tuumaga olenditel nagu näiteks selsamal pärmil.

Jef Boeke Ameerika Ühendriikide New Yorgi ülikoolist ja ta kolleegid panid pärmi kromosoomid kokku 30 tuhandest kuni 60 tuhandest DNA ühikust ehk tähest ehk nukleotiidist. Kõiki neid tähti tuli hoolikalt üle kontrollida, et need oleksid DNA ahelas ikka võimalikult õiges järjestuses. Asi läkski korda, sest nagu Boeke ja kaasautorid ajakirjas Science kirjutavad, kasvavad sünteetiliste kromosoomidega pärmirakud täpselt sama hästi kui tavalised pärmirakud.

Nüüd jääb teadlastel üle kokku panna ainult ülejäänud kümme pärmikromosoomi. Seda tehes saavad nad ise tohutult targemaks. Boeke sõnul võib tegevust võrrelda jalgratta väikesteks juppideks lahti võtmise ja uuesti kokku panemisega. See aitab paremini mõista, kuidas jalgratas või genoom töötab.

Kindlasti hoiavad ka biotehnoloogiatöösturid Boeke tegevusel silma peal. Muundatud geenidega pärmirakud on juba praegu pandud tootma mitmesugused ravimeid või kosmeetika-aineid. Kuid mida kõike veel võiks tootma panna isetehtud genoomiga pärmi, seda saame küllap varsti näha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.