Teadlased tegid ise pärmikromosoome ({{commentsTotal}})

Teadlased on astunud viis sammu lähemale eesmärgile meisterdada valmis päristuumne elusolend, kelle kogu genoom on laboris kunstlikult kokku pandud.

Sama teadlasrühm, kes kolme aasta eest ehitas ise ühe pärmikromosoomi, annab nüüd teada, et on valmis saanud veel viis pärmikromosoomi. Sellega ongi juba kolmandik pärmi genoomist tehtud. Kui genoomiehitusoskused sama kiirenevalt edasi arenevad, on varsti käes uue rakendusteaduse, insenergenoomika ajastu.

Ühte sünteetilise genoomiga olendit on maailm juba näinud. Aga see oli ainult bakter, rakutuumata olend, kelle genoom on väiksem ja lihtsam kui tuumaga olenditel nagu näiteks selsamal pärmil.

Jef Boeke Ameerika Ühendriikide New Yorgi ülikoolist ja ta kolleegid panid pärmi kromosoomid kokku 30 tuhandest kuni 60 tuhandest DNA ühikust ehk tähest ehk nukleotiidist. Kõiki neid tähti tuli hoolikalt üle kontrollida, et need oleksid DNA ahelas ikka võimalikult õiges järjestuses. Asi läkski korda, sest nagu Boeke ja kaasautorid ajakirjas Science kirjutavad, kasvavad sünteetiliste kromosoomidega pärmirakud täpselt sama hästi kui tavalised pärmirakud.

Nüüd jääb teadlastel üle kokku panna ainult ülejäänud kümme pärmikromosoomi. Seda tehes saavad nad ise tohutult targemaks. Boeke sõnul võib tegevust võrrelda jalgratta väikesteks juppideks lahti võtmise ja uuesti kokku panemisega. See aitab paremini mõista, kuidas jalgratas või genoom töötab.

Kindlasti hoiavad ka biotehnoloogiatöösturid Boeke tegevusel silma peal. Muundatud geenidega pärmirakud on juba praegu pandud tootma mitmesugused ravimeid või kosmeetika-aineid. Kuid mida kõike veel võiks tootma panna isetehtud genoomiga pärmi, seda saame küllap varsti näha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: