Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele ({{commentsTotal}})

Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all.
Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all. Autor/allikas: dynamosquito/Creative Commons

Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

"Kõik meistrid, kellega uuringute käigus rääkisime, kinnitasid meile, et neil polnud erilisi kaasasündinud andeid. Kõik muutus hetkel, kui nad hakkasid end treenima mälustrateegiate vallas. Neist kõige tähtsam oli muidugi asukoha meetod. Nad rõhutasid, et ilma selleta oleks nende mälu täiesti tavaline," sõnas uurimuse juhtivautor Martin Dresler.

Meenutamisvõime parandamiseks kujuteldakse end viibivat hästi tuntud paigas või teekonnal. Meeldejäetav info teisendatakse piltideks. Need omakorda paigutatakse seejärel mäluruumi silmapaistvatesse kohtadesse. Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all.

Kui katsete alguses meenus maailma mälumeistrivõistlustel silmapaistnud 17 eksperdile 20 minutit pärast 72-sõnalise nimekirja nägemist sellest keskmiselt 70,8 sõna, siis tavainimesed suutsid meenutada vaid 39,9 sõna. Pool tundi päevas mälutehnikat praktiseerides õnnestus neil 40 päeva hiljem meenutada juba keskmiselt 62 sõna. Ilma täiendava treeninguta meenus osalistel nelja kuu pärast samast nimekirjast 48 sõna.

Puhas treening
Meistrite väidetele pakkusid tuge funktsionaalse magnetresonantstomograafi all tehtud uuringud. Ekspertide ja tavainimeste aju erinevad nii anatoomilises kui ka funktsionaalses mõttes imevähe. Teisisõnu ei saa nende võimeid seostada ühegi konkreetse ajupiirkonnaga. "Aju puhkeseisundis märkasime aga üle terve aju vaevumärgatavaid erinevusi selles, kuidas olid omavahel ühendatud erinevad aju piirkonnad ja nende alaosad," märkis Hollandis asuvad Radboudi ülikooli Dondersi instituudis töötav Dresler.

Teistest veidi enam paistsid silma ajupiirkonnad, mida seostatakse strateegiliste mäluprotsessidega. Teist eesajukoores asuvat piirkonda on viimastel aastatel seostatud nn mäluskeemidega. Juba olemasolevate mälustruktuuridega, mis aitavad paremini uut infot haarata ja kinnistada. "See sobitub asukoha meetodi kirjeldusega päris hästi," lisas ajuteadlane

Kitsamalt ruumi- ja nägemistajuga seonduva piirkonna 2485 ühendust uurides leidis töörühm, et paralleelselt mälutreeninguga hakkasid neist osa tavainimeste ajus tugevnema ja nõrgenema. Treeningperioodi lõpuks meenutas nende aju struktuur rohkem meistrite kui tavaliste inimeste aju. Vaatamata aju plastilisusele oli muutuste kiirus Dresleri hinnangul siiski mõneti üllatav.

Kui püsivad muutused on, ajuteadlane täpselt öelda ei osanud. Mees tõi aga välja, et maailmatasemel toimuvatel võistlusel osalevad eksperdid võivad jätta oma oskuste lihvimise ilma erilise võimete halvenemiseta kuudeks või isegi aastateks. Enda uuesti tippvormi saamiseks kulub kuus kuni kaheksa nädalat.

Unustatud oskus
Samas ei tasu loota, et mälutreening parandab vaimseid võimeid laiemalt. Paljude meistrite IQ-testi tulemus oli võrreldav tavainimeste omaga. "Eelnevalt on samas näidatud, et asukoha meetodi regulaarne kasutamine aitab mõneti tasakaalustada vanusega seonduvat mälu halvenemist," lisas Dresler.

Ajuteadlane lisas, et tegelikult pole mnemoonikas midagi revolutsioonilist ega üliinimlikku. Pigem on oskused lihtsalt unustusse hõlma vajunud. "Need on olnud aastasadu mitmel pool kooliprogrammi osa. Kuid paari viimase aastakümne jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama mehhanismide mõistmisele kui alusteadmiste omandamisele. Neuroteaduse vaatevinklist on aga alusteadmised keerukamate süsteemide mõistmiseks hädavajalikud," lisas Dresler. Seega soovitaks ta mnemoonikatehnikaid koolidel ka uuesti õpetama asuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.