Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele ({{commentsTotal}})

Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all.
Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all. Autor/allikas: dynamosquito/Creative Commons

Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

"Kõik meistrid, kellega uuringute käigus rääkisime, kinnitasid meile, et neil polnud erilisi kaasasündinud andeid. Kõik muutus hetkel, kui nad hakkasid end treenima mälustrateegiate vallas. Neist kõige tähtsam oli muidugi asukoha meetod. Nad rõhutasid, et ilma selleta oleks nende mälu täiesti tavaline," sõnas uurimuse juhtivautor Martin Dresler.

Meenutamisvõime parandamiseks kujuteldakse end viibivat hästi tuntud paigas või teekonnal. Meeldejäetav info teisendatakse piltideks. Need omakorda paigutatakse seejärel mäluruumi silmapaistvatesse kohtadesse. Viimati jõudis meetod populaarteadvusse näiteks Shelock Holmes`i mälupalee nime all.

Kui katsete alguses meenus maailma mälumeistrivõistlustel silmapaistnud 17 eksperdile 20 minutit pärast 72-sõnalise nimekirja nägemist sellest keskmiselt 70,8 sõna, siis tavainimesed suutsid meenutada vaid 39,9 sõna. Pool tundi päevas mälutehnikat praktiseerides õnnestus neil 40 päeva hiljem meenutada juba keskmiselt 62 sõna. Ilma täiendava treeninguta meenus osalistel nelja kuu pärast samast nimekirjast 48 sõna.

Puhas treening
Meistrite väidetele pakkusid tuge funktsionaalse magnetresonantstomograafi all tehtud uuringud. Ekspertide ja tavainimeste aju erinevad nii anatoomilises kui ka funktsionaalses mõttes imevähe. Teisisõnu ei saa nende võimeid seostada ühegi konkreetse ajupiirkonnaga. "Aju puhkeseisundis märkasime aga üle terve aju vaevumärgatavaid erinevusi selles, kuidas olid omavahel ühendatud erinevad aju piirkonnad ja nende alaosad," märkis Hollandis asuvad Radboudi ülikooli Dondersi instituudis töötav Dresler.

Teistest veidi enam paistsid silma ajupiirkonnad, mida seostatakse strateegiliste mäluprotsessidega. Teist eesajukoores asuvat piirkonda on viimastel aastatel seostatud nn mäluskeemidega. Juba olemasolevate mälustruktuuridega, mis aitavad paremini uut infot haarata ja kinnistada. "See sobitub asukoha meetodi kirjeldusega päris hästi," lisas ajuteadlane

Kitsamalt ruumi- ja nägemistajuga seonduva piirkonna 2485 ühendust uurides leidis töörühm, et paralleelselt mälutreeninguga hakkasid neist osa tavainimeste ajus tugevnema ja nõrgenema. Treeningperioodi lõpuks meenutas nende aju struktuur rohkem meistrite kui tavaliste inimeste aju. Vaatamata aju plastilisusele oli muutuste kiirus Dresleri hinnangul siiski mõneti üllatav.

Kui püsivad muutused on, ajuteadlane täpselt öelda ei osanud. Mees tõi aga välja, et maailmatasemel toimuvatel võistlusel osalevad eksperdid võivad jätta oma oskuste lihvimise ilma erilise võimete halvenemiseta kuudeks või isegi aastateks. Enda uuesti tippvormi saamiseks kulub kuus kuni kaheksa nädalat.

Unustatud oskus
Samas ei tasu loota, et mälutreening parandab vaimseid võimeid laiemalt. Paljude meistrite IQ-testi tulemus oli võrreldav tavainimeste omaga. "Eelnevalt on samas näidatud, et asukoha meetodi regulaarne kasutamine aitab mõneti tasakaalustada vanusega seonduvat mälu halvenemist," lisas Dresler.

Ajuteadlane lisas, et tegelikult pole mnemoonikas midagi revolutsioonilist ega üliinimlikku. Pigem on oskused lihtsalt unustusse hõlma vajunud. "Need on olnud aastasadu mitmel pool kooliprogrammi osa. Kuid paari viimase aastakümne jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama mehhanismide mõistmisele kui alusteadmiste omandamisele. Neuroteaduse vaatevinklist on aga alusteadmised keerukamate süsteemide mõistmiseks hädavajalikud," lisas Dresler. Seega soovitaks ta mnemoonikatehnikaid koolidel ka uuesti õpetama asuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.