Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse ({{commentsTotal}})

Mobiiltelefon lennukis
Mobiiltelefon lennukis Autor/allikas: Rob Tinworth / Creative Commons

Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Magistritöö "Mobiiltelefoni kasutamine Nepaalis: inimkeskne lähenemine tehnoloogiale" autor Merilin Piipuu sõnul oli tema eesmärgiks uurida, kuidas inimesed kasutavad ja mõtestavad tehnoloogiat.

"Mind huvitas, kuidas me millegi või kellegagi suhestume, kuid lähtudes just inimese igapäevasest kogemusest, mitte inimese kui kasutaja kogemusest. Mitmed filosoofid ja antropoloogid nagu Martin Heiddeger ja Michael D. Jackson on väitnud, et inimesed suhestuvad tehnoloogiaga sarnaselt nagu iga teise elusolendiga – kord on võim meie käes, teinekord juhitakse meid," rääkis Piipuu.

Merilin Piipuu uuris mobiiltelefonidega suhestumist 2014. aastal Nepaalis, kus tehnoloogiline areng on olnud viimasel aastakümnel väga kiire ja hüppeline. Kuigi Piipuu uurimus keskendus konkreetsete inimeste kogemusele nende spetsiifilises kontekstis, annab tema lähenemisnurk kindlasti mõtteainet teisteks sarnasteks uurimusteks.

Nepaalis tehtud etnograafilistel välitöödel hindas Piipuu inimeste kogemusi mobiiltelefoni kasutamisel. Selgus, et ühelt poolt nägid nepaallased mobiiltelefoni kui tarbeeset, mis võimaldab olla liikuvam ja paindlikum ning sealjuures lahendada ka kriisiolukordi. Teisalt aga kirjeldatakse, kuidas mobiiltelefon põhjustab immobiilsust ja sotsiaalset "äraolekut".

"Mobiiltelefon annab inimestele võimaluse suhelda ning korraldada oma elu praktiliselt kodust väljumata, kuid samas ei olda ka kodustega tõeliselt koos, sest telefoniga rääkides või seda kasutades lülitavad inimesed end ümbritsevast sotsiaalsest ruumist välja," selgitas Piipuu.

Kõik uurimistöös osalenud inimesed tõdesid, et telefon juhib nende elu ning nad on tehnoloogiliste arengute osas jõuetud. Näiteks ei suutnud ükski uuritavatest lahkuda kodust mobiiltelefonita ja kui nad seda teatud põhjusel tegid, tundsid nad, et "osake neist endist" on puudu. See tähendab, et mobiiltelefon ei ole ainult osa "neist endist", vaid omab teatud määral ka võimu nende tegevuse ja käitumise üle.

"Kui inimene on üksi, on telefon ka tema parimaks sõbraks. Samuti on telefonil oluline roll inimestevahelises suhtluses. See annab mobiiltelefonile olulise emotsionaalse laetuse, mis omakorda tähendab, et telefoni vastu tuntakse sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu. Kui aga telefon ei allu meie kontrollile, siis põhjustab see ärritust, viha ning võimetustunnet," rääkis töö autor inimeste emotsionaalsest seotusest tarbeesemega.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.