Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse ({{commentsTotal}})

Mobiiltelefon lennukis
Mobiiltelefon lennukis Autor/allikas: Rob Tinworth / Creative Commons

Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Magistritöö "Mobiiltelefoni kasutamine Nepaalis: inimkeskne lähenemine tehnoloogiale" autor Merilin Piipuu sõnul oli tema eesmärgiks uurida, kuidas inimesed kasutavad ja mõtestavad tehnoloogiat.

"Mind huvitas, kuidas me millegi või kellegagi suhestume, kuid lähtudes just inimese igapäevasest kogemusest, mitte inimese kui kasutaja kogemusest. Mitmed filosoofid ja antropoloogid nagu Martin Heiddeger ja Michael D. Jackson on väitnud, et inimesed suhestuvad tehnoloogiaga sarnaselt nagu iga teise elusolendiga – kord on võim meie käes, teinekord juhitakse meid," rääkis Piipuu.

Merilin Piipuu uuris mobiiltelefonidega suhestumist 2014. aastal Nepaalis, kus tehnoloogiline areng on olnud viimasel aastakümnel väga kiire ja hüppeline. Kuigi Piipuu uurimus keskendus konkreetsete inimeste kogemusele nende spetsiifilises kontekstis, annab tema lähenemisnurk kindlasti mõtteainet teisteks sarnasteks uurimusteks.

Nepaalis tehtud etnograafilistel välitöödel hindas Piipuu inimeste kogemusi mobiiltelefoni kasutamisel. Selgus, et ühelt poolt nägid nepaallased mobiiltelefoni kui tarbeeset, mis võimaldab olla liikuvam ja paindlikum ning sealjuures lahendada ka kriisiolukordi. Teisalt aga kirjeldatakse, kuidas mobiiltelefon põhjustab immobiilsust ja sotsiaalset "äraolekut".

"Mobiiltelefon annab inimestele võimaluse suhelda ning korraldada oma elu praktiliselt kodust väljumata, kuid samas ei olda ka kodustega tõeliselt koos, sest telefoniga rääkides või seda kasutades lülitavad inimesed end ümbritsevast sotsiaalsest ruumist välja," selgitas Piipuu.

Kõik uurimistöös osalenud inimesed tõdesid, et telefon juhib nende elu ning nad on tehnoloogiliste arengute osas jõuetud. Näiteks ei suutnud ükski uuritavatest lahkuda kodust mobiiltelefonita ja kui nad seda teatud põhjusel tegid, tundsid nad, et "osake neist endist" on puudu. See tähendab, et mobiiltelefon ei ole ainult osa "neist endist", vaid omab teatud määral ka võimu nende tegevuse ja käitumise üle.

"Kui inimene on üksi, on telefon ka tema parimaks sõbraks. Samuti on telefonil oluline roll inimestevahelises suhtluses. See annab mobiiltelefonile olulise emotsionaalse laetuse, mis omakorda tähendab, et telefoni vastu tuntakse sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu. Kui aga telefon ei allu meie kontrollile, siis põhjustab see ärritust, viha ning võimetustunnet," rääkis töö autor inimeste emotsionaalsest seotusest tarbeesemega.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.