Nanografeen aitab kasvuhoonegaasi kõrvaldada ({{commentsTotal}})

Teadlased on avastanud uue ja senistest tõhusama võimaluse, kuidas võtta atmosfäärist ära kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidi ja teha sellest valgusenergia kaasabil süsinikmonoksiidi. Avastuse alusel võidakse tulevikus leida võimalusi, kuidas pidurdada süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi hulga kasvu atmosfääris ja pidurdada seeläbi loodetavalt ka kliimamuutusi.

Liang-shi Li Ameerika Ühendriikide Indiana ülikoolist ja ta kolleegid valmistasid reaktsiooni tõhustamiseks uue katalüsaatormolekuli, mis sisaldab nanografeeni ehk väga väikest, umbes nanomeetri mõõtu grafeenilehte ehk ühe aatomi paksust süsinikuvõret.

Nanografeen on see molekuliosa, mis neelab vastavalt oma mustale värvusele jõudsalt päikesevalgust. Molekul sisaldab ka ühte reeniumi aatomit, mis muundabki saadava energia varal sellega kokku puutuma sattuvad süsinikdioksiidi molekulid süsinikmonoksiidi molekulideks.

Saadavast süsinikmonoksiidist võiks toota muu hulgas ka näiteks kütuseid, mida põletades tekib muidugi uuesti süsinikdioksiidi, aga tervikuna oleks tegu siiski ju nii-öelda süsinikneutraalse tsükliga.

Li ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Journal of the American Chemical Society.

Nende loodud molekul ei ole siiski veel piisavalt tõhus, et selle põhjal võiks ehitada praktilist süsinikdioksiidist süsinikmonoksiidi tegemise masinat, aga see on pikk samm selles suunas.

Li ja ta kaastöötajad kavatsevad uuringuid jätkata. Nad püüavad molekuli nii modifitseerida, et sellest moodustuks tahke aine, mitte vedelik, sest tahkeid katalüsaatoreid on päriselus parem kasutada. Teiseks uurivad nad võimalusi asendada haruldane reeniumi aatom odavama mangaaniga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.