ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri tiheda sõela ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil.
Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil. Autor/allikas: Taavi Torim/Wikimedia Commons

Eesti ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

Asteroidide uurimine aitab saada informatsiooni asteroidide kaevandamise võimalikkuse, astrobioloogia ja planeetide tekke kohta. Samuti saavad teadlased sel viisil tuvastada võimalusi, mis aitavad kaitsta meie planeeti asteroididega kokkupõrkamise eest.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogiate osakonna juhataja Andris Slavinskise sõnul on missioonid, mille käigus sellist informatsiooni hangitakse, väga kallid: "Ühe missiooni maksumus jääb 100 miljoni ja 1,5 miljardi euro vahele. Kuna missioonid on kallid, tuleb garanteerida nende õnnestumine, mis omakorda teeb missioonid veelgi kallimaks. ESTCube’il arendatava elektrilise päikesepurje tehnoloogiaga saaks satelliit koguda ühel missioonil infot 6–7 asteroidi kohta. Samuti oleks väikseid satelliite palju odavam valmistada, ühe missiooni maksumus oleks sel juhul kuni 150 miljonit eurot."

Soome meteoroloogiainstituudi teadur ja elektrilise päikesepurje üks looja Pekka Janhunen leiab, et nanosatelliidid on kosmoseuuringute tulevik.

Andris Slavinskis ennustab, et sellest projektist võib saada rahvusvaheline kosmoseagentuuri projekt, nagu seda oli Rosetta.

Praegu maailma mainekaimas tehnoloogiaülikoolis MIT järeldoktorantuuris õppiv ESTCube-1 arendaja Mihkel Pajusalu rõõmustab, et ESTCube’is tehtav töö tunnustust leiab. Euroopa kosmoseagentuuri vastus näitab, et kõige optimistlikumad ideed, mis Pajusalul ESTCube-1 arendades tekkisid, hakkavad täide minema.

"ESTCube-1 peal katsetatud elektrilise päikesetuulepurje üks eesmärk ongi selle abil asteroidide juurde liikuda. See tehnoloogia võimaldab manöövreid, mis muidu oleksid tehniliselt peaaegu võimatud. Ka ESTCube-1 projekti ajal oli tehnoloogia jõudmisest asteroidimissioonideni pidevalt juttu, kuid see näis väga kauge fantaasia. ESA reaktsioon aga näitab, et olemegi selle poole liikumas," sõnab Pajusalu.

Euroopa kosmoseagentuuri teadusprogrammi missioonide ettepanekuks laekus 26 projektiplaani, neist järgmisesse vooru pääsevad tavapäraselt 4–5. Enamjaolt jäävad projektide ettepanekud keskmiste ja suurte hinnasiltidega projektide kategooriasse (0,5–1 miljard eurot), asteroidide uurimine nanosatelliitidega oli aga väikeprojekti kategoorias.

Toimetaja: Kristjan Jung



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: