ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri tiheda sõela ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil. Autor: Taavi Torim/Wikimedia Commons

Eesti ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

Asteroidide uurimine aitab saada informatsiooni asteroidide kaevandamise võimalikkuse, astrobioloogia ja planeetide tekke kohta. Samuti saavad teadlased sel viisil tuvastada võimalusi, mis aitavad kaitsta meie planeeti asteroididega kokkupõrkamise eest.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogiate osakonna juhataja Andris Slavinskise sõnul on missioonid, mille käigus sellist informatsiooni hangitakse, väga kallid: "Ühe missiooni maksumus jääb 100 miljoni ja 1,5 miljardi euro vahele. Kuna missioonid on kallid, tuleb garanteerida nende õnnestumine, mis omakorda teeb missioonid veelgi kallimaks. ESTCube’il arendatava elektrilise päikesepurje tehnoloogiaga saaks satelliit koguda ühel missioonil infot 6–7 asteroidi kohta. Samuti oleks väikseid satelliite palju odavam valmistada, ühe missiooni maksumus oleks sel juhul kuni 150 miljonit eurot."

Soome meteoroloogiainstituudi teadur ja elektrilise päikesepurje üks looja Pekka Janhunen leiab, et nanosatelliidid on kosmoseuuringute tulevik.

Andris Slavinskis ennustab, et sellest projektist võib saada rahvusvaheline kosmoseagentuuri projekt, nagu seda oli Rosetta.

Praegu maailma mainekaimas tehnoloogiaülikoolis MIT järeldoktorantuuris õppiv ESTCube-1 arendaja Mihkel Pajusalu rõõmustab, et ESTCube’is tehtav töö tunnustust leiab. Euroopa kosmoseagentuuri vastus näitab, et kõige optimistlikumad ideed, mis Pajusalul ESTCube-1 arendades tekkisid, hakkavad täide minema.

"ESTCube-1 peal katsetatud elektrilise päikesetuulepurje üks eesmärk ongi selle abil asteroidide juurde liikuda. See tehnoloogia võimaldab manöövreid, mis muidu oleksid tehniliselt peaaegu võimatud. Ka ESTCube-1 projekti ajal oli tehnoloogia jõudmisest asteroidimissioonideni pidevalt juttu, kuid see näis väga kauge fantaasia. ESA reaktsioon aga näitab, et olemegi selle poole liikumas," sõnab Pajusalu.

Euroopa kosmoseagentuuri teadusprogrammi missioonide ettepanekuks laekus 26 projektiplaani, neist järgmisesse vooru pääsevad tavapäraselt 4–5. Enamjaolt jäävad projektide ettepanekud keskmiste ja suurte hinnasiltidega projektide kategooriasse (0,5–1 miljard eurot), asteroidide uurimine nanosatelliitidega oli aga väikeprojekti kategoorias.

Toimetaja: Kristjan Jung



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.