ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri tiheda sõela ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil.
Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil. Autor: Taavi Torim/Wikimedia Commons

Eesti ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

Asteroidide uurimine aitab saada informatsiooni asteroidide kaevandamise võimalikkuse, astrobioloogia ja planeetide tekke kohta. Samuti saavad teadlased sel viisil tuvastada võimalusi, mis aitavad kaitsta meie planeeti asteroididega kokkupõrkamise eest.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogiate osakonna juhataja Andris Slavinskise sõnul on missioonid, mille käigus sellist informatsiooni hangitakse, väga kallid: "Ühe missiooni maksumus jääb 100 miljoni ja 1,5 miljardi euro vahele. Kuna missioonid on kallid, tuleb garanteerida nende õnnestumine, mis omakorda teeb missioonid veelgi kallimaks. ESTCube’il arendatava elektrilise päikesepurje tehnoloogiaga saaks satelliit koguda ühel missioonil infot 6–7 asteroidi kohta. Samuti oleks väikseid satelliite palju odavam valmistada, ühe missiooni maksumus oleks sel juhul kuni 150 miljonit eurot."

Soome meteoroloogiainstituudi teadur ja elektrilise päikesepurje üks looja Pekka Janhunen leiab, et nanosatelliidid on kosmoseuuringute tulevik.

Andris Slavinskis ennustab, et sellest projektist võib saada rahvusvaheline kosmoseagentuuri projekt, nagu seda oli Rosetta.

Praegu maailma mainekaimas tehnoloogiaülikoolis MIT järeldoktorantuuris õppiv ESTCube-1 arendaja Mihkel Pajusalu rõõmustab, et ESTCube’is tehtav töö tunnustust leiab. Euroopa kosmoseagentuuri vastus näitab, et kõige optimistlikumad ideed, mis Pajusalul ESTCube-1 arendades tekkisid, hakkavad täide minema.

"ESTCube-1 peal katsetatud elektrilise päikesetuulepurje üks eesmärk ongi selle abil asteroidide juurde liikuda. See tehnoloogia võimaldab manöövreid, mis muidu oleksid tehniliselt peaaegu võimatud. Ka ESTCube-1 projekti ajal oli tehnoloogia jõudmisest asteroidimissioonideni pidevalt juttu, kuid see näis väga kauge fantaasia. ESA reaktsioon aga näitab, et olemegi selle poole liikumas," sõnab Pajusalu.

Euroopa kosmoseagentuuri teadusprogrammi missioonide ettepanekuks laekus 26 projektiplaani, neist järgmisesse vooru pääsevad tavapäraselt 4–5. Enamjaolt jäävad projektide ettepanekud keskmiste ja suurte hinnasiltidega projektide kategooriasse (0,5–1 miljard eurot), asteroidide uurimine nanosatelliitidega oli aga väikeprojekti kategoorias.

Toimetaja: Kristjan Jung



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.