Novaatori teadusuudised ETVs ({{commentsTotal}})

Naistepäeval eetris olnud "Novaatori" teadusuudistes jätsime soouuringud kõrvale ning piilusime hoopis fundamentaalfüüsika maailma, saime üllatusliku teadmise Kunda tsemenditolmu mõju kohta samblikele ning saate lõpus ka vastuse küsimusele, miks mõne keedumuna koor tuleb kergesti lahti, teise oma aga üldse mitte.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all. Tartu ülikooli ökoloogid uurisid Kundas aluselise tsemenditolmu reostuse mõju puudel kasvavatele samblikele.

Millised teadussaavutused pakuvad kõneainet välismaal?

DNA ei ole enam vaid meie pärilikkusaine kandja, vaid võib peagi muutuda ülivõimsate kõvaketaste tuumaks. DNA-d on püütud selles valdkonnas kasutada juba enam kui 10 aastat. New Yorgi uurimisrühm avastas nüüd viisi, kuidas saab ühte grammi pärilikkusainesse mahutada enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Madal temperatuuril talletatuna säiliks see kümneid tuhandeid aastaid. Praegu maksab selline salvestamine ja andmete lugemine veel aga tuhandeid dollareid.

Edusammud tehisintellekti arengus: Kanada teadlaste arvutiprogramm DeepStack võitis teaduskatses järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Samal põhimõttel töötavaid algoritme/programme saab uurijate sõnul ka teistes olukordades, kus ei ole teada kogu (ülesande lahendamiseks) vajalik info. Näiteks võiks arvuti öelda politseile, millal ja kus tuleks kuritegude ennetamiseks patrullida või kus võivad rünnata terroristid.

Vastuse küsimusele, miks tuleb mõne keedumuna koor paremini lahti kui teise oma, saab saatest.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.