Novaatori teadusuudised ETVs ({{commentsTotal}})

Naistepäeval eetris olnud "Novaatori" teadusuudistes jätsime soouuringud kõrvale ning piilusime hoopis fundamentaalfüüsika maailma, saime üllatusliku teadmise Kunda tsemenditolmu mõju kohta samblikele ning saate lõpus ka vastuse küsimusele, miks mõne keedumuna koor tuleb kergesti lahti, teise oma aga üldse mitte.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all. Tartu ülikooli ökoloogid uurisid Kundas aluselise tsemenditolmu reostuse mõju puudel kasvavatele samblikele.

Millised teadussaavutused pakuvad kõneainet välismaal?

DNA ei ole enam vaid meie pärilikkusaine kandja, vaid võib peagi muutuda ülivõimsate kõvaketaste tuumaks. DNA-d on püütud selles valdkonnas kasutada juba enam kui 10 aastat. New Yorgi uurimisrühm avastas nüüd viisi, kuidas saab ühte grammi pärilikkusainesse mahutada enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Madal temperatuuril talletatuna säiliks see kümneid tuhandeid aastaid. Praegu maksab selline salvestamine ja andmete lugemine veel aga tuhandeid dollareid.

Edusammud tehisintellekti arengus: Kanada teadlaste arvutiprogramm DeepStack võitis teaduskatses järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Samal põhimõttel töötavaid algoritme/programme saab uurijate sõnul ka teistes olukordades, kus ei ole teada kogu (ülesande lahendamiseks) vajalik info. Näiteks võiks arvuti öelda politseile, millal ja kus tuleks kuritegude ennetamiseks patrullida või kus võivad rünnata terroristid.

Vastuse küsimusele, miks tuleb mõne keedumuna koor paremini lahti kui teise oma, saab saatest.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.