Novaatori teadusuudised ETVs ({{commentsTotal}})

Naistepäeval eetris olnud "Novaatori" teadusuudistes jätsime soouuringud kõrvale ning piilusime hoopis fundamentaalfüüsika maailma, saime üllatusliku teadmise Kunda tsemenditolmu mõju kohta samblikele ning saate lõpus ka vastuse küsimusele, miks mõne keedumuna koor tuleb kergesti lahti, teise oma aga üldse mitte.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all. Tartu ülikooli ökoloogid uurisid Kundas aluselise tsemenditolmu reostuse mõju puudel kasvavatele samblikele.

Millised teadussaavutused pakuvad kõneainet välismaal?

DNA ei ole enam vaid meie pärilikkusaine kandja, vaid võib peagi muutuda ülivõimsate kõvaketaste tuumaks. DNA-d on püütud selles valdkonnas kasutada juba enam kui 10 aastat. New Yorgi uurimisrühm avastas nüüd viisi, kuidas saab ühte grammi pärilikkusainesse mahutada enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Madal temperatuuril talletatuna säiliks see kümneid tuhandeid aastaid. Praegu maksab selline salvestamine ja andmete lugemine veel aga tuhandeid dollareid.

Edusammud tehisintellekti arengus: Kanada teadlaste arvutiprogramm DeepStack võitis teaduskatses järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Samal põhimõttel töötavaid algoritme/programme saab uurijate sõnul ka teistes olukordades, kus ei ole teada kogu (ülesande lahendamiseks) vajalik info. Näiteks võiks arvuti öelda politseile, millal ja kus tuleks kuritegude ennetamiseks patrullida või kus võivad rünnata terroristid.

Vastuse küsimusele, miks tuleb mõne keedumuna koor paremini lahti kui teise oma, saab saatest.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.