Füüsikud uurivad "jalgpalli" sees ainete uusi omadusi ({{commentsTotal}})

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

„Fullereeni molekul C60 näeb välja nagu vanaaegne jalgpall aastast 1968, millega Mehhikos mängiti maailmameistrivõistlustel. See koosneb viisnurkadest ja kuusnurkadest,“ kirjeldab Urmas Nagel, KBFI juhtivteadur.

Fullereenid on oma nime saanud arhitekti Buckminster Fulleri järgi, kes tegi geodeetilisi kupleid, mida fullereeni molekul meenutab. Järelliide -een viitab kaksiksidemetele molekuli struktuuris. Fullereenide avastamine laiendas oluliselt süsiniku allotroopide hulka, millest seni oli teatud vaid grafiidi, teemanti ja süsiniku amorfsete vormidena.

Just see jalgpalli taoline süsiniku molekul on hea „konservikarp“, mille sisse saab „molekulaarse kirurgia“ abil panna mõne teise aine molekuli, et siis juba aine uusi omadusi uurida.Lõksustatud veemolekul fullereeni sees. Autor: Toomas Rõõm/KBFI

Molekulaarne kirurgia on jada keemilisi reaktsioone, millega saab ühe aine molekuli panna süsiniku molekuli sisse justkui konservikarpi. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste jaoks kannab see konservikarp nime fullereen C60.

KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm kirjeldab, et normaaltingimustel on vesi vedel ja seda tuleb auru saamiseks soojendada 100 kraadini ning siis hakkavad molekulid vabalt pöörlema. Kuid fullereen C60 sisse panduna pöörleb vee molekul ka hästi madalal temperatuuril.

See vee molekul ei jää süsinikukera seina külge kinni ega moodusta keemilist sidet. Fullereeni õõnsusesse võõra ühendi viimisega on võimalik tekitada endoheedriline liitühend. Seetõttu on fullereen C60 ainulaadne objekt, kuna tavaliselt kipuvad gaasid madalal temperatuuril muutuma vedelikeks.

Samas võib siinkohal ikkagi küsida, kas peale füüsikute huvi aine madusi uurida, võib sel ka kunagi praktilist rakendust olla?

Urmas Nagel vastab, et sellest teadmisest võiksid saada kasu näiteks materjaliteadlased, kes uusi aineid välja mõtlevad.

Toomas Rõõm toob välja, et fullereeni ehk endoheedrilisi molekule saaks edasiste uurimis- ja arendustööde abil kunagi kasutada näiteks meditsiinis tuumamagnetresonants-tomograafias, et teha seda kiiremaks ja täpsemaks.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.