Vaataja küsib: kuidas keedumuna koor paremini lahti saada? ({{commentsTotal}})

Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna dotsendi Ivi Jõudu sõnul saab munade koorimist hõlbustada mitmel viisil.

Lihavõtted ehk munapühad on peagi käes. Taas vallandub Eestis ja kohati mujalgi maailmas munamaania. Vaatamata mõnede traditsioonide kadumisele on paljudes peredes endiselt kombeks mune keeta, neid värvida, sõprade ja sugulastega vahetada ning võistu koksida. Toit pole siiski vaid mänguasi ja millalgi tuleb koksitud munad ära süüa.

Ühel Novaatori vaatajal tekkis küsimus, miks koor alati ühtmoodi lahti ei tule. Otsisime abi teadusest – panime maaülikooli mikromeiereis munad keema ja vestlesime Ivi Jõuduga koore lahti saamise võimalustest.

Värske muna klammerdub koore külge

Toiduteadlane rääkis, et põhjuseid on mitu. Kui muna on väga värske, näiteks vahetult peale munemist, siis on munavalge pH tase madalam ning jääb keetmisel tugevamini membraani külge kinni. Pärast mõningast seismist hakkab aga eralduma munavalgest süsihappegaasi, mille tõttu tõused munade pH." Siis kui pH on kõrgemal väärtusel, siis muna valgud ei jää muna katvate membraanide külge kinni," rääkis Jõudu.

Munade vanust näitab uppumine

Munade vanust saab määrata ka koduste vahenditega, nagu teadlane kohe ka laboris tõestas. Klaasanumas olevasse vette asetati värske ja vana muna. Vana muna jäi pinnale ulpima, värskem vajus aga kohe põhja."See siin on lausa üle kolme kuu vana, kui see jääb niimoodi pinnale ujuma, siis see enam hästi süüa ei kõlba," rääkis Jõudu. Sellegipoolest saab samal meetodil määrata söödavas vanuses ning paremini lahti tuleva koorega muna vanuse. Natuke vanem muna vajub küll ka päris vette, aga jääb siiski põhja kohale hõljuma.

Seega tasub kooritavaks munaks valida vanem muna. "Muna ei tohi olla väga värske. Muna peab olema vähemalt kolm kuni viis päeva vana, pigem isegi nädal või rohkem vana," lisas Ivi Jõudu. On ka arvamusi, et kõige paremad maitseomadused tulevad esile ligi kahe nädala vanustel munadel.

Temperatuur on tähtis

Teine võte, mis aitab pärast koore paremini lahti saada, on enne keetmist munade hoidmine kuni pool tundi toatemperatuuril. Kolmandaks: lisada keeduveele kas soola või natuke äädikat, sool aitab munavalgel kiiremini ja ühtlasemalt kalgenduda ning siis tuleb see pärast membraani küljest paremini lahti.

Ja viimaks on hästi oluline munade kiire jahutamine. "Hea oleks kasutada isegi suisa jäävett. Kui hästi ruttu munad maha jahutada, ei jää munavalge koore all olevate membraanide külge kinni," sõnas Jõudu.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.