Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid ({{commentsTotal}})

Noortedepressioonis ei tasu süüdistada suhtlusvõrgustikke.
Noortedepressioonis ei tasu süüdistada suhtlusvõrgustikke. Autor/allikas: jasonahowie/Creative Commons

Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

"Vähemalt briti põhivoomeedias räägitakse laste vaimse tervisega seonduvatest probleemidest üha rohkem. Seal on faktid taga – diagnoose pannakse sagedamini ja ka rohkem noori saab ravi. Meedia arvates on selle üheks peamiseks põhjuseks internet. Kuid leidsime, et tegelikult ei esitleta neis lugudes selle tõendamiseks piisavalt materjali," nentis Niall McCrae, ilmunud ülevaate esimene autor ERR Novaatori.

Suurbritannias asuva King`s College Londoni vaimse tervise lektor nentis, et meedias kajastamist leidvad uudislood põhinevad sageli üksikutel uurimustel, kus võis osaleda vaid näiteks paarsada Hong-Kongi õpilast. Tulemuseks on lihtsad ja sirgjoonelised pealkirjad nagu "Facebook põhjustab depressiooni". See on aga reeglina põhjendamatu üldistus.

Teaduskirjandust koondavates andmebaasides tehtud otsingutega õnnestus McCrae`l ja tema kolleegidel leida 11 otseselt noortedepressiooni ja sotsiaalmeedia vahelisi seoseid käsitlenud tööd. Kokku põhinesid need 12 646 alla 18-aasta vanust noort. "Kuigi leidsime sotsiaalmeedia kasutuse ja depressiooni vahel nõrga seose, polnud see piisavalt tugev, et sellel oleks ennustuslik väärtus. Ei saa kohe kuidagi öelda, et sotsiaalmeedia kasutamine tekitab depressiooni," rõhutas lektor.

Samal ajal ei saa uurimustest üheselt välja lugeda, kas depressiooniga noorukitel tekkis see sotsiaalmeedia kasutamise tõttu või kasutavad kõrgema depressiooni haigestumise riskiga noorukid seda lihtsalt sagedamini. Samas ei tähenda see, et ei leiduks sotsiaalmeedia kasutust depressiooniga siduvaid psühholoogilise mehhanisme.

Näiteks kasutavad eriti naised sotsiaalmeediat üksteise võrdlemiseks ja arvustamiseks. "See võib olla teatud juhtudel päris karm. Eriti kui nad teiste hulka ei sobitu. Küberkiusamine on täiesti reaalne nähtus," nentis McCrae. Mööda ei saa vaadata ka unepuudujäägist, mis võib tekitada meeleolulangust nii lühikeses kui ka pikas plaanis. Lisaks ei saa virtuaalmaailmas toimuv suhtlus asendada reaalset maailma täielikult.

"Teisisõnu leidub terve rida viise, kuidas võib ülemäärane internetikasutus depressiooni tekkimist soodustada. Kuid samal ajal saab see töötada ka teises suunas. Internet pakub tõrjututele võimalust leida koht, kust toetust leida," lisas lektor.

McCrae rõhutas, et kuigi viimastel kümnenditel toimunud tehnoloogiline progress on olnud määratu, kujutab internet endas olemuslikult vaid meediumit. Sotsiaalmeedia pole sõnum. Nende loomiseks ja pidamiseks on vaja inimesi. "Näeme virtuaalmaailmas käitumist, mis on meid alati saatnud. Koolis on kahjuks alati lapsi kiusatud. Alati on olnud ka teismelisi, kes end tõrjutuna tunnevad. Sotsiaalmeedia on probleemile lihtsalt valgusvihu suunanud," laiendas lektor. Teisisõnu pole inimesed tema hinnangul interneti ja sotsiaalmeedia tõttu radikaalselt muutunud.

Mees lisas, et samas on muutunud viis, kuidas vaimse tervise probleeme ja depressiooni ühiskonnas käsitletakse. "Tänapäeva noored on õnneks vaimse tervisega seonduvaga paremini kursis, kui ükskõik milline eelnev põlvkond. See võib olla osaliselt sagenenud diagnooside ja ravijuhtude arvu kasvu taga. On oluline teada, et noored ei mõtle sümptomeid lihtsalt välja, vaid teismeiga ongi keeruline," sõnas McCrae. Depressiooniepideemiast rääkimine on sellisel kujul tähendusetu.

Lektor tõdes, et vaimsete häirete ja sotsiaalmeedia kasutamise vahelise seose osas üheste järeldusteni jõudmine on keerukas. Raskusi tekib juba vajalike uuringute väljamõtlemisega. Hakatuseks on raske leida teismeeas inimesi, kes sotsiaalmeediat ei kasuta. "Me ei saa seda lihtsalt otseselt võrrelda. Sotsiaalmeedia kasutamise aega mõõtvates uuringutes pole võimalik aga teada, kas uuritavatel oleks depressioon diagnoositud sellest sõltumatult. See võis sümptomeid hoopis leevendada," mõtiskles McCrae.

Abi võiks olla uuringutest, kus jälgitakse samu teismelisi mitu aastat ja samal ajal tehakse nendega regulaarselt ka intervjuusid. "Meil on vaja teadlastena inimestega rääkida ja neilt otse kuulda, mis nende elus ja peas toimub," lisas lektor.

Artikkel ilmus ajakirjas Adolescent Research Review.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.