Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid ({{commentsTotal}})

Noortedepressioonis ei tasu süüdistada suhtlusvõrgustikke.
Noortedepressioonis ei tasu süüdistada suhtlusvõrgustikke. Autor/allikas: jasonahowie/Creative Commons

Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

"Vähemalt briti põhivoomeedias räägitakse laste vaimse tervisega seonduvatest probleemidest üha rohkem. Seal on faktid taga – diagnoose pannakse sagedamini ja ka rohkem noori saab ravi. Meedia arvates on selle üheks peamiseks põhjuseks internet. Kuid leidsime, et tegelikult ei esitleta neis lugudes selle tõendamiseks piisavalt materjali," nentis Niall McCrae, ilmunud ülevaate esimene autor ERR Novaatori.

Suurbritannias asuva King`s College Londoni vaimse tervise lektor nentis, et meedias kajastamist leidvad uudislood põhinevad sageli üksikutel uurimustel, kus võis osaleda vaid näiteks paarsada Hong-Kongi õpilast. Tulemuseks on lihtsad ja sirgjoonelised pealkirjad nagu "Facebook põhjustab depressiooni". See on aga reeglina põhjendamatu üldistus.

Teaduskirjandust koondavates andmebaasides tehtud otsingutega õnnestus McCrae`l ja tema kolleegidel leida 11 otseselt noortedepressiooni ja sotsiaalmeedia vahelisi seoseid käsitlenud tööd. Kokku põhinesid need 12 646 alla 18-aasta vanust noort. "Kuigi leidsime sotsiaalmeedia kasutuse ja depressiooni vahel nõrga seose, polnud see piisavalt tugev, et sellel oleks ennustuslik väärtus. Ei saa kohe kuidagi öelda, et sotsiaalmeedia kasutamine tekitab depressiooni," rõhutas lektor.

Samal ajal ei saa uurimustest üheselt välja lugeda, kas depressiooniga noorukitel tekkis see sotsiaalmeedia kasutamise tõttu või kasutavad kõrgema depressiooni haigestumise riskiga noorukid seda lihtsalt sagedamini. Samas ei tähenda see, et ei leiduks sotsiaalmeedia kasutust depressiooniga siduvaid psühholoogilise mehhanisme.

Näiteks kasutavad eriti naised sotsiaalmeediat üksteise võrdlemiseks ja arvustamiseks. "See võib olla teatud juhtudel päris karm. Eriti kui nad teiste hulka ei sobitu. Küberkiusamine on täiesti reaalne nähtus," nentis McCrae. Mööda ei saa vaadata ka unepuudujäägist, mis võib tekitada meeleolulangust nii lühikeses kui ka pikas plaanis. Lisaks ei saa virtuaalmaailmas toimuv suhtlus asendada reaalset maailma täielikult.

"Teisisõnu leidub terve rida viise, kuidas võib ülemäärane internetikasutus depressiooni tekkimist soodustada. Kuid samal ajal saab see töötada ka teises suunas. Internet pakub tõrjututele võimalust leida koht, kust toetust leida," lisas lektor.

McCrae rõhutas, et kuigi viimastel kümnenditel toimunud tehnoloogiline progress on olnud määratu, kujutab internet endas olemuslikult vaid meediumit. Sotsiaalmeedia pole sõnum. Nende loomiseks ja pidamiseks on vaja inimesi. "Näeme virtuaalmaailmas käitumist, mis on meid alati saatnud. Koolis on kahjuks alati lapsi kiusatud. Alati on olnud ka teismelisi, kes end tõrjutuna tunnevad. Sotsiaalmeedia on probleemile lihtsalt valgusvihu suunanud," laiendas lektor. Teisisõnu pole inimesed tema hinnangul interneti ja sotsiaalmeedia tõttu radikaalselt muutunud.

Mees lisas, et samas on muutunud viis, kuidas vaimse tervise probleeme ja depressiooni ühiskonnas käsitletakse. "Tänapäeva noored on õnneks vaimse tervisega seonduvaga paremini kursis, kui ükskõik milline eelnev põlvkond. See võib olla osaliselt sagenenud diagnooside ja ravijuhtude arvu kasvu taga. On oluline teada, et noored ei mõtle sümptomeid lihtsalt välja, vaid teismeiga ongi keeruline," sõnas McCrae. Depressiooniepideemiast rääkimine on sellisel kujul tähendusetu.

Lektor tõdes, et vaimsete häirete ja sotsiaalmeedia kasutamise vahelise seose osas üheste järeldusteni jõudmine on keerukas. Raskusi tekib juba vajalike uuringute väljamõtlemisega. Hakatuseks on raske leida teismeeas inimesi, kes sotsiaalmeediat ei kasuta. "Me ei saa seda lihtsalt otseselt võrrelda. Sotsiaalmeedia kasutamise aega mõõtvates uuringutes pole võimalik aga teada, kas uuritavatel oleks depressioon diagnoositud sellest sõltumatult. See võis sümptomeid hoopis leevendada," mõtiskles McCrae.

Abi võiks olla uuringutest, kus jälgitakse samu teismelisi mitu aastat ja samal ajal tehakse nendega regulaarselt ka intervjuusid. "Meil on vaja teadlastena inimestega rääkida ja neilt otse kuulda, mis nende elus ja peas toimub," lisas lektor.

Artikkel ilmus ajakirjas Adolescent Research Review.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.