Gravitatsioon toob päevavalgele Kuu varjatud kraatrid ({{commentsTotal}})

Kuul on varjatud haavu. Maa loodusliku kaaslase gravitatsiooni mõõtmistest on ilmnenud, et selle pinna all on iidseid kraatreid, mis on juba ammustel aegadel täidetud laavavoogudest.

Jay Melosh Ameerika Ühendriikide Purdue ülikoolist ja ta kolleegid on Kuu ümber tiirlevate satelliitide saadud gravitatsiooniandmeid sisestanud omaenda tehtud arvutimudelisse ja saanud kinnitust kahe kuupinna-aluse kraatri olemasolule. Teadlaste sõnul võib nende loodud meetodiga põhimõtteliselt üles leida kõik kraatrid, mis löödud kuukoorde pärast selle tekkimist 4,2 miljardi aasta eest.

Aastal 2012 tiirutas Kuu ümber üheksa kuu jooksul kaks NASA satelliiti nimedega Ebb ja Flow ning üldnimetusega GRAIL, mille väikesi kiirenemisi ja aeglustumisi mõõtes said teadlased teha järeldusi Kuu gravitatsioonivälja väikeste ruumiliste erinevuste kohta ja neist omakorda kuupinna alla jääva materjali tihedusjaotuse kohta.

Möödunud aastal teatas Alex Evans Arizona ülikoolist ja ta kolleegid, et on leidnud nende mõõtmisandmete põhjal üles üle saja varjatud kraatri. Melosh ja ta kolleegid otsisid GRAIL-i andmetest tegelikult teavet kuupinna-aluste laavatorude kohta, ent sattusid seejuures kahe suure varjatud kraatri peale, mille kohta oli Evans oma töös saanud ainult esialgseid vihjeid.

Üks neist kraatreist, millele panid avastajad nimeks Earharti kraater, on läbimõõdult umbes 200 kilomeetrit, asub Kuu esikülje kirdeosas ja seda varjavad peaaegu täielikult üks hiljem tekkinud kraater ja veel hilisem laavauputus. Veel leidsid Melosh ja kolleegid natuke väiksema, 160-kilomeetrise läbimõõduga kraatri, mille nimetasid nad Ashoka anomaaliaks.

Oma uurimistööst kirjutavad nad lähemalt ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.