Gravitatsioon toob päevavalgele Kuu varjatud kraatrid ({{commentsTotal}})

Kuul on varjatud haavu. Maa loodusliku kaaslase gravitatsiooni mõõtmistest on ilmnenud, et selle pinna all on iidseid kraatreid, mis on juba ammustel aegadel täidetud laavavoogudest.

Jay Melosh Ameerika Ühendriikide Purdue ülikoolist ja ta kolleegid on Kuu ümber tiirlevate satelliitide saadud gravitatsiooniandmeid sisestanud omaenda tehtud arvutimudelisse ja saanud kinnitust kahe kuupinna-aluse kraatri olemasolule. Teadlaste sõnul võib nende loodud meetodiga põhimõtteliselt üles leida kõik kraatrid, mis löödud kuukoorde pärast selle tekkimist 4,2 miljardi aasta eest.

Aastal 2012 tiirutas Kuu ümber üheksa kuu jooksul kaks NASA satelliiti nimedega Ebb ja Flow ning üldnimetusega GRAIL, mille väikesi kiirenemisi ja aeglustumisi mõõtes said teadlased teha järeldusi Kuu gravitatsioonivälja väikeste ruumiliste erinevuste kohta ja neist omakorda kuupinna alla jääva materjali tihedusjaotuse kohta.

Möödunud aastal teatas Alex Evans Arizona ülikoolist ja ta kolleegid, et on leidnud nende mõõtmisandmete põhjal üles üle saja varjatud kraatri. Melosh ja ta kolleegid otsisid GRAIL-i andmetest tegelikult teavet kuupinna-aluste laavatorude kohta, ent sattusid seejuures kahe suure varjatud kraatri peale, mille kohta oli Evans oma töös saanud ainult esialgseid vihjeid.

Üks neist kraatreist, millele panid avastajad nimeks Earharti kraater, on läbimõõdult umbes 200 kilomeetrit, asub Kuu esikülje kirdeosas ja seda varjavad peaaegu täielikult üks hiljem tekkinud kraater ja veel hilisem laavauputus. Veel leidsid Melosh ja kolleegid natuke väiksema, 160-kilomeetrise läbimõõduga kraatri, mille nimetasid nad Ashoka anomaaliaks.

Oma uurimistööst kirjutavad nad lähemalt ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.