Kristjan Port: Itkev Ingel muudab teleri hiidlutikaks ({{commentsTotal}})

Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne.
Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne. Autor/allikas: Larry Downing/Reuters/Scanpix

Internetiteenuste ajalugu on suhteliselt lühike ja selle kulgu võib mõõta mitmel moel. Üheks olulise muutuse tähiseks võiks pidada Edward Snowdeni juhtumit. Snowden tutvustas maailmale USA riikliku julgeoleku poolt andmeruumis neid huvitava, kuid teiste poolt mittejagatava info traalimiseks kasutatavaid tööriistu.

Juhtunust on palju räägitud ja kirjutatud ning seda pole mõtet üle korrata. Samas võis paljudele jääda märkamatuks kuidas interneti aadressireale hakkas sagedamini lisanduma sideprotokolli tähistava "http" järele "s" täht tähistamaks kõrvaltvaatajale hõlpsalt loetava tekstiga sideseansi asendumist nuuskimist takistava krüpteeritud protokolliga. Viimane oli varasemalt peamiselt kasutusel näiteks seoses pangateenustega.

Probleem polnudki niivõrd USA tegevuse paljastamises kuivõrd avaliku teadvuse ärkamises tõdemusele, et internetis toimuv pole traadi sees peidus, vaid seda nuusivad mitmed huvipooled riiklikest jõustruktuuridest kurjategijateni. Snowdeni juhtumit võib pidada mõtteliseks liigutuseks, millega tõmmatakse tikku mööda tikutopsi külge selle süttimiseni. Tegemist on energeetiliselt tagasihoidliku sammuga võrreldes, kui palju energiat põlevast tikust vallandub, unustamata järgneda võivaid protsesse, kuni millegi suure maha põlemiseni.

Igal juhul piisas mõnede dokumentide lekitamisest ja seda ümbritsevast jutust muutmaks hüppeliselt olulise osa internetis viibijate tegutsemist. Erinevate teenuste pakkujad muutsid ja arendasid andmete kaitsmise tehnoloogiaid ja pakkusid uusi turvalise side teenuseid. Suurfirmad muutsid demonstratiivselt käitumist ja kui varem eelistati riigiaparaadiga andmete pealkuulamise osas vaikides koostööd teha, siis nüüd kuulutati avalikult, kuidas seistakse klientide huvide kaitsel ja kui palju jõustruktuurid näiteks Google, Microsofti või Yahoo käest taolist juurdepääsu küsivad.

Lugu on keerulisem, kui siin öeldu ja sisaldab muu hulgas reaktsiooni kasvava kuritegevuse ohule, aga suures pildis võib öelda, et internetis muutus varjatud jälitustegevus ja luuramine raskemaks. See ei vähenda sugugi huvi selle vastu, mida inimesed oma eluoludes teevad või mõtlevad. Pigem vastupidi, olukord suurendas pingutusi alternatiivsete luuramise ja nuuskimise meetodite loomiseks. Üheks selliseks on näiteks "Itkev Ingel", kui uskuda värskemat infoleket CIA kasutavatest infotööriistadest

Pole teada, kes ja miks just taolise nime kasuks otsustas. Ilmselt on tegemist keeruliselt mõtlevate inimestega. Igal juhul "itkeb ingel" nutikamates televiisorites, jättes teleka välja lülitajale mulje, et nüüd on elutoa nurgas välja lülitatud televiisor. Tegelikkuses täidab televiisor nimes peituvat funktsiooni, olles seekord "kaugvaataja" vastupidises suunas, kui kodudes juhtuvat registreerib kauges punkris ekraani taga istuv tegelane.

CIA lekkejuhtumit arusaadavatel põhjustel ei kommenteeri. Ilmselt kulub aega enne kui värske umbes 8000 dokumendist ja failist koosneva varamu kohta annavad põhjaliku hinnangu sõltumatud eksperdid. Pagas sisaldab tööriistade kirjeldusi ja esialgu pole teada, kas lekitajate käes on ka tegelikud tööriistad. Kuid tõenäoliselt on õigus neil, kes tõdevad, et lootus nagu Snowdeni-järgsed pingutused on võitnud tagasi osa kaduma hakanud usalduslikust suhtlusest ja omaks peetavate andmete intiimsusest, on suuresti illusioon.

Lekitatud materjalist selgub, kuidas püüdlused kuulata pealt sideseansse kusagil interneti "torustikus" on siirdumas sidet pidavate seadmete juurde. Seda tehti ka vanasti, aga uue info valguses on luurajatel ja võimalik, et nüüd siis tänu lekkele ka kurjategijatel olemas vahendid, millega kontrollitakse nii Apple iOS kui ka Androidi telefone moel, mis muudavad pealtkuulatavateks seni turvaliseks peetud krüpteerimisega personaalsemaks peetud sideteenused nagu WhatsApp või Signal. Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne.

Interneti lühikesse ajalukku ilmub tõenäoliselt peatükk "kui tarkvara muudeti relvadeks". Kuidas ja millal see peatükk lõppeb, pole teada. Seda me alles elame.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.