Kristjan Port: Itkev Ingel muudab teleri hiidlutikaks ({{commentsTotal}})

Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne.
Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne. Autor/allikas: Larry Downing/Reuters/Scanpix

Internetiteenuste ajalugu on suhteliselt lühike ja selle kulgu võib mõõta mitmel moel. Üheks olulise muutuse tähiseks võiks pidada Edward Snowdeni juhtumit. Snowden tutvustas maailmale USA riikliku julgeoleku poolt andmeruumis neid huvitava, kuid teiste poolt mittejagatava info traalimiseks kasutatavaid tööriistu.

Juhtunust on palju räägitud ja kirjutatud ning seda pole mõtet üle korrata. Samas võis paljudele jääda märkamatuks kuidas interneti aadressireale hakkas sagedamini lisanduma sideprotokolli tähistava "http" järele "s" täht tähistamaks kõrvaltvaatajale hõlpsalt loetava tekstiga sideseansi asendumist nuuskimist takistava krüpteeritud protokolliga. Viimane oli varasemalt peamiselt kasutusel näiteks seoses pangateenustega.

Probleem polnudki niivõrd USA tegevuse paljastamises kuivõrd avaliku teadvuse ärkamises tõdemusele, et internetis toimuv pole traadi sees peidus, vaid seda nuusivad mitmed huvipooled riiklikest jõustruktuuridest kurjategijateni. Snowdeni juhtumit võib pidada mõtteliseks liigutuseks, millega tõmmatakse tikku mööda tikutopsi külge selle süttimiseni. Tegemist on energeetiliselt tagasihoidliku sammuga võrreldes, kui palju energiat põlevast tikust vallandub, unustamata järgneda võivaid protsesse, kuni millegi suure maha põlemiseni.

Igal juhul piisas mõnede dokumentide lekitamisest ja seda ümbritsevast jutust muutmaks hüppeliselt olulise osa internetis viibijate tegutsemist. Erinevate teenuste pakkujad muutsid ja arendasid andmete kaitsmise tehnoloogiaid ja pakkusid uusi turvalise side teenuseid. Suurfirmad muutsid demonstratiivselt käitumist ja kui varem eelistati riigiaparaadiga andmete pealkuulamise osas vaikides koostööd teha, siis nüüd kuulutati avalikult, kuidas seistakse klientide huvide kaitsel ja kui palju jõustruktuurid näiteks Google, Microsofti või Yahoo käest taolist juurdepääsu küsivad.

Lugu on keerulisem, kui siin öeldu ja sisaldab muu hulgas reaktsiooni kasvava kuritegevuse ohule, aga suures pildis võib öelda, et internetis muutus varjatud jälitustegevus ja luuramine raskemaks. See ei vähenda sugugi huvi selle vastu, mida inimesed oma eluoludes teevad või mõtlevad. Pigem vastupidi, olukord suurendas pingutusi alternatiivsete luuramise ja nuuskimise meetodite loomiseks. Üheks selliseks on näiteks "Itkev Ingel", kui uskuda värskemat infoleket CIA kasutavatest infotööriistadest

Pole teada, kes ja miks just taolise nime kasuks otsustas. Ilmselt on tegemist keeruliselt mõtlevate inimestega. Igal juhul "itkeb ingel" nutikamates televiisorites, jättes teleka välja lülitajale mulje, et nüüd on elutoa nurgas välja lülitatud televiisor. Tegelikkuses täidab televiisor nimes peituvat funktsiooni, olles seekord "kaugvaataja" vastupidises suunas, kui kodudes juhtuvat registreerib kauges punkris ekraani taga istuv tegelane.

CIA lekkejuhtumit arusaadavatel põhjustel ei kommenteeri. Ilmselt kulub aega enne kui värske umbes 8000 dokumendist ja failist koosneva varamu kohta annavad põhjaliku hinnangu sõltumatud eksperdid. Pagas sisaldab tööriistade kirjeldusi ja esialgu pole teada, kas lekitajate käes on ka tegelikud tööriistad. Kuid tõenäoliselt on õigus neil, kes tõdevad, et lootus nagu Snowdeni-järgsed pingutused on võitnud tagasi osa kaduma hakanud usalduslikust suhtlusest ja omaks peetavate andmete intiimsusest, on suuresti illusioon.

Lekitatud materjalist selgub, kuidas püüdlused kuulata pealt sideseansse kusagil interneti "torustikus" on siirdumas sidet pidavate seadmete juurde. Seda tehti ka vanasti, aga uue info valguses on luurajatel ja võimalik, et nüüd siis tänu lekkele ka kurjategijatel olemas vahendid, millega kontrollitakse nii Apple iOS kui ka Androidi telefone moel, mis muudavad pealtkuulatavateks seni turvaliseks peetud krüpteerimisega personaalsemaks peetud sideteenused nagu WhatsApp või Signal. Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne.

Interneti lühikesse ajalukku ilmub tõenäoliselt peatükk "kui tarkvara muudeti relvadeks". Kuidas ja millal see peatükk lõppeb, pole teada. Seda me alles elame.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.