Tartu viroloogid levitavad agaralt Zikat, tõhus ravimikandidaat on leitud ({{commentsTotal}})

Andres Merits
Andres Merits Autor/allikas: Andres Tennus

“Zika levitamises oleme maailmas praegu sääskede järel teisel kohal,” naerab Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rahulolevalt, “teadusringkondades oleme arvatavasti lausa esimesed.”

Täpsemalt käib jutt sellest, et tänaseks kasutavad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis kokku pandud Zika viiruse pöördgeneetikat ja markeeritud viiruseid 11 riigi teadlased 27 laboris: Rootsist Hispaaniani ja Singapurist Brasiiliani.

“Võib-olla oleme neid tööriistu liigagi lahkesti paremale ja vasakule jaganud ning mõnel juhul jätnud iseenda teaduslikud huvid tagaplaanile. Oleme lähtunud Wellcome Trusti, Bill ja Melinda Gates’i fondi ning juhtivate teaduskirjastuste ülekutsest kriisi kiireks lahendamiseks uusi teadmisi ja tehnoloogiad jagada nende valmimise, mitte publitseerimise rütmis,” selgitab Merits töörühma otsuseid.

Üks Meritsa juhtimisel loodud tööriist – viiruse pöördgeneetikasüsteem – on Zika viiruse sünteetiline koopia, mille omadusi ehk geenijärjestusi saab vastavalt vajadusele hõlpsasti muuta. See on oluline tehnoloogia, et leida ja arendada tõhus Zika vastane vaktsiinikandidaat võimalikult kiiresti.

Lisaks on nad valmis teinud markeeritud viirused, mida võib nimetada ka “lipukestega” viirusteks. Selliste viiruste puhul mängib “lipu” rolli fluorestseerimine või kemoluminestsents.

Lihtsamalt öeldes on tegemist valgust kiirgava viirusega, mis aitab ravimikandidaatide tõhusust testida. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele põhjuse tööd jätkata.

Leiti tõhus ravimikandidaat

Üks selline aine, mis Eestis kokku pandud sünteetilise ja markeeritud Zika viiruse peaaegu kõik rakud “kustutab” on Obatoclax. Tartu ja Helsingi ülikooli viroloogid avastasid selle, kui testisid mitmeid ühendeid, mille puhul oli varem kirjeldatud toimet teiste viiruste vastu.

Niisiis on kahe naaberriigi teadlased leidnud ratsionaalselt kavandatud ühendi Obatoclaxi näol lootustandva ravimikandidaadi, mis pidurdab väga tõhusalt Zika viiruse paljunemist. “Selle toime on niivõrd võimas, et see oleks tõenäoliselt potentsiaalne pidur veel väga paljudele teistelegi viirustele,” sõnab Merits.

Need tulemused avaldas möödunud aasta 19. detsembril ajakiri Antimicrobial Agents and Chemotherapies ning sama ravimikandidaadi tõhusat Zika vastast mõju on hiljem näidanud veel teinegi töörühm.

Nüüd on Meritsal ja tema kolleegidel kavas edasi minna ratsionaalselt valitud ja kavandatud ühendite viirusvastaste efektide uurimisega. Ratsionaalselt kavandatud ühend on keemikute poolt kokku pandud preparaat, mille puhul on alust arvate, et see võiks viiruse paljunemist pärssida.

Tänu markeeritud viirustele näevad viroloogid, milline ühend toimib ja mida see viirusega kokku puutudes täpselt teeb. See omakorda annab keemikutele võimaluse ühendit muuta nii, et see töötaks veelgi paremini.

“Järgmises etapis võiks seni leitud ühendeid katsetada juba in vivo ehk elusorganismides, kuid selleks läheb väga palju raha vaja,” rääkis Merits. “Obatoclaxi kõrval oleme paralleelselt uurinud ka mitmeid teisi ühendeid. Teeme koostööd nii prantslaste, belglaste, austraallaste kui ka mitmete teistega.”

Lisaks sellele on Meritsal käimas koostöö ka Singapuris, kus 2016 sügisel toimunud puhangus leidis aset umbes 40 uut Zika haigusjuhtu nädalas. See tähendab, et iga päev tuli analüüsimiseks värsket materjali ehk nakatunud patsientide verd. Tartus loodud Zika vastased antikehad osutusid seal tänuväärseteks abivahenditeks patsientide diagnoosi määramisel.

“Näitasime sellega, et meie toodetud antikehadega on võimalik määrata viiruse antigeenide olemasolu nakatanud inimese vererakkudes. Saime väga head teadmisi, kui palju ja millised vererakud nakatuvad,” lausub Merits.

Zika vaktsiini ei tule kunagi?

Paradoksaalne, kuid vaatamata edusammudele arvab Merits, et Zika viiruse vastast vaktsiini ei tule kunagi.

“Seda on lihtne teha, aga küsimus on selles, kas meil on seda vaja,” sedastab ta.

“Muidugi ei saa me viirust kontrollimata jätta ja meil võib seda vaktsiini isegi vaja minna. Seda juhul kui epideemia ei näita vaibumise märke ja lööb välja üha uutes piirkondades.

Ent juba praegu on olemas ligi 20 tõhusat vaktsiinikandidaati, seal hulgas Tartu ülikoolis välja töötatud. Valikuid seega on. Kuid puudus on inimestest ja firmadest, kes tahaksid panna miljard dollarit selleks, et korraldada kliinilised katsed ja vaktsiin lõpuni valmis teha ning siis seda tõenäoliselt mitte kellelegi mitte kunagi müüa. See on probleem.”

Seda enam väärtustab Merits mitte niivõrd valmiskujul vaktsiine vaid eelkõige just tehnoloogiliste lahenduste, nagu näiteks viiruse pöördgeneetika ja markeeritud viiruste, välja töötamist. Need lahendused võimaldavad ka uute viiruste ilmnemisel luua tõhusad ravimikandidaadid väga kiiresti.

“See on tähtis, sest järgmine viirus, mis tuleb, võib olla hoopis karmim kui Zika või Chikungunya ja siis on vaja kiirelt reageerida,” siinkohal viitab Merits ka maailma mõjukaimate inimeste sekka kuuluvale Bill Gates’ile. Nimelt on Gates hoiatanud, et õhus leviv nakkus – mis saab alata nii iseeneslikult kui ka pahatahtliku inimkäe abiga – võib vähem kui aastaga tappa rohkem kui 30 miljonit inimest. “Ja öeldakse, et on arvestatav tõenäosus, et maailm kogeb sellist puhangut järgmise 10–15 aasta jooksul,” tsiteerib viroloog Gates’i.

Meritsa sõnul suudavad Tartu teadlased tänu teadustööle Zika ja Chikungunyaga tekitada loomadelt ja putukatelt inimestele leviva viiruse vastu töötava vaktsiinikandidaadi juba mõne nädalaga. Ta rõhutab sõna vaktsiinikandidaat.

Ja mida paremini teadlased teavad, kuidas vaktsiinikandidaadid käituvad, seda suurem on tõenäosus, et valmistatud preparaate vajadusel ka kiiresti kasuta saab.

Samas tuletab Merits meelde, et putukatelt inimesele leviva viiruse peatamisel on endiselt nõrgim lüli putukas.

“Kui me saame aru, mida viirus putukas teeb, miks tema tüved putukas paljunevad ja kuidas, saame sellesse protsessi ka sekkuda,” sõnab Andres Merits, kes on neilegi küsimuste vastamiseks Inglismaa teadlastega juba koostööd alustanud.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.