Majandusmetsade kaitsel on vaja fookus viia salumetsadele ja metsaomanike paremale teavitamisele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kaupo Kikkas/RMK

Lisaks puidu müügile kuulub Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsanduslike ülesannete hulka ka looduskaitsetööde korraldamine ja meie ühise metsa kaitsmine. Oluline on, et lisaks kaitsealustele metsadele oleks ka majandatavad metsad erinevat tüüpi. Seejuures vajab erilist tähelepanu just salumetsade elustik.

"Meil on ka majandatavaid metsi, vanemaid kui 100-aastaseid männikuid üle 27 protsendi ja vanemaid kui 80-aastased kuusikuid on 18 protsenti, nii et me ei saa öelda, et majandatavas metsas oleks mets nüüd oluliselt vaesem. Võib isegi öelda, et on mitmekesisem ja seal on ka nendel lindudel rohkem pesitsuskohti, kes siis noores metsas pesitsevad," rääkis RMK metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres Osoonile.

Aga mida tähendab see praktikas metsamajandajale? "Selleks, et seda häiringut uuendusraiete puhul vähendada, jätame sinna säilikpuid, sisuliselt 5 protsenti tagavarast. Langile jäävad kännud, mida me ei juuri ning mida pole ka majanduslikult mõtet siit ära viia. Samuti jääb 30 protsenti oksamaterjalist tegelikult ikkagi langile, sest sellega tuleks mineraalained kaasa ja midagi peab siia langile toitainetena jääma ka," selgitas metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk.

Andrese sõnul raiuvad nad aastas uuendusraietega ära ühe protsendi kogu RMK metsamaast. "Kui tuua võrdlusmoment, siis kogu see ala on umbes sama suur kui Vormsi saar. Hooldusraieid teeme suuremal pinnal, ja kui jälle saartega võrrelda, siis umbes kahe Muhu saare osas teema hooldusraie, see tähendab siis valgustusraiet ja harvendusraiet," rääkis Andres.

Harvendusraie eesmärk on luua alles jäetud puudele paremad kasvutingimused. Puidu varumise seisukohalt on kaks peamist raieliiki – harvendusraie ehk vahekasutusraie, ja uuendusraie, mis reeglina on lageraie. Lageraie populaarsus on seotud metsa uuendamisega.

"Meie vööndis, sellise taiga ja lehtpuumetsa ülemineku alal, on sisuliselt ainuke varju taluv puuliik kuusk, mida saaksime n-ö turbe all uuendada. Seda erinevalt Kesk-Euroopast, kus on erinevad tammeliigid, pöök ja palju puuliike, mida saab n-ö vana metsa turbe all uuendada. Seega ses mõttes on meie vööndis ja Eestis kindlasti kõige mõistlikum uuendusraie viis lageraie," selgitas Olesk.

Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverki sõnul ei ole meil metsa vähem kui varem, olgugi et ta on "auklikum". "Need augud saavad kohe täis istutatud, et saab rahustada ka sellega, et Eesti metsaseadus näeb ette, et metsa tuleb uuendada. Metsa juurdekasv on enneolematult suur, metsa pindala on enneolematult suur. Me oleme väga heas ajahetkes tegelikult praegu, metsa on kasvanud sõja ajast saadik juurde ning jõudnud praegusesse raieküpsesse ikka."

Kõige enam kaitset vajab just salumetsade elustik

Majandusmetsa kõrval on Eestis rangelt kaitstavat metsa 227 000 hektarit, see on 10 protsenti, ja 334 000 hektarit piirangutega metsa, mis moodustab umbes 15 protsenti kogu Eesti metsast. Kaitstava metsa pindala ei tähenda veel, et seal elavad kooslused ja liigid on kaitstud. Siit tuleneb ka otsene vajadus teada saada, kas kaitsealused metsad täidavad oma eesmärki ja kas erinevate elukooslustega metsatüüpe on kaitsealustes metsades piisavalt. Kaitstavates metsades on siiani alaesindatud viljakad kasvukohatüübid, eriti murelikuks teeb kaitstavate salumetsade vähesus.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteaduri Asko Lõhmuse sõnul ei ole piisavalt elupaiku just sellele elustikule, kes elab vanades salumetsades, mistõttu on viimane hetk midagi ette võtta. "Sellistes majandamata vanades salumetsades on lihtsalt erakordselt suur mitmekesisus, mida teisiti ei ole võimalik hoida," märkis Lõhmus. "Meie metsad on väga liigirikkad, umbes 20 000 liiki arvatakse elavat Eesti metsades ning need on jaotunud erinevate metsatüüpide vahel. Seal on osalised kattuvused, aga igas metsatüübis või vähemalt paari metsatüübi peale kokku on mingid unikaalsed liigid, kes mujal ei saa elada."

Loomade jaoks ei eksisteeri kaitsealade piirid, liigid ei püsi ainult inimese planeeritud kaitsealadel. Paljude liikide elupaigaks ja levimiseks on olulised ka majandusmetsad. Meil ja mujal maailmas elab palju ohustatud liike kooslustes, kus toimub aktiivne inimtegevus. Nii luuakse ka majandusmetsadesse vääriselupaiku kaitsealustele liikidele.

"Meie ettevõtte üks töötaja on kotkaklubi liige, ja kui keegi avastab majandusmetsas kaitstava liigi pesa ning ta ei oska seda liiki määrata, isegi kui ta seda oskab määrata selle liigi, siis tal on kohustus meie inimest sellest teavitada," selgitas Olesk. "Valga puu töötaja omakorda konsulteerib kotkaklubiga ja teavitab keskkonnaametit ja siis otsustame edasise tegevuse."

Samas nentis Olesk, et probleem on see, et see heategu saab kindlalt karistuse. "Ma saan õige pea keskkonnaametist teatise, kus mulle määratakse lähenemiskeeld, tegevuse keeld nii kui nii. Kuidas me siis saame eeldada, et omanik suure rõõmuga nendest väärtustest teavitaks? Vastu saab ta ju ainult represseeriva kirja keeldudega."

"Üks põhjus, miks erametsaomanik ilmselt tunneb ennast ebaturvaliselt on see, et ühiskond ei toeta teda piisavalt selles arutelus. Ei ole piisavalt aru saada just sellest, et miks meil neid liike vaja on," rääkis Lõhmus.

Riina Martverki sõnul hakatakse ka väljaspool Natura alasid maksma toetust saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, mida on võimalik aastas saada 110 eurot hektari kohta. "Kõike see ilmselt ei lahenda, aga kuskile peab kompenseerimise osa ikka jääma. Ehk jõuame kunagi selleni, et saame oma ökosüsteemiteenuseid müüa."

Ökosüsteemiteenuste all mõeldakse erinevaid keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida loodus inimestele pakub. Metsa kontekstis saab puidust saadava kergelt rahaks arvestatava tulu kõrval välja arvutada ka näiteks metsa poolt pakutava puhta õhu, aineringe või metsas käimisest saadava esteetilise naudingu väärtused. Tulevikus peaks nii metsaraiel kui kogu inimtegevuse planeerimisel arvestama oluliselt rohkem looduse huvidega.

Lõhmus märkis, et kui vaadelda liikide väljasuremise probleemi globaalselt, siis on see täiesti pretsedenditu. Esimest korda surevad liigid massiliselt välja ühe teise liigi mõjul. "See liik on on inimene. Seda, kui kaua läheb aega enne, kui need keerulised ökosüsteemid funktsioneerimast lakkavad, seda me ei tea. Selge on aga see, et iga liik ei ole seal ökosüsteemist n-ö välja võttes väga oluline, aga mitu siis on?"

Metsaseadus ei järgi piisavalt säästlikkuse põhimõtteid

Metsaseaduse muutmine on tekitanud elava avaliku arutelu. Seadusemuudatuse eesmärk on teha metsamajandamisotsused metsaomanikule selgemaks ja vähem bürokraatlikuks. Põhiliste muudatustena on plaanis aidata kaasa metsa efektiivsele uuendamisele. Selleks soovitakse lageraiele alternatiivsete raieliikide turbe ja valikraie kasutamist. Vähendada majandusmetsades viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust, võimaldamaks maksimaalset omanikutulu. Välistada olukorda, kus metsaomandi kasutamine on sõltuvuses piirinaabrite otsustest ja tegevustest. Lisaks on kavas tõhustada vääriselupaikade kaitset, kaotades piirangud vääriselupaiga suurusele.

Olesk ei näe muudatustes probleemi. "Pigem ootakski seda, et me jõuaks näiteks vabariigi 125. sünnipäevaks sinna, kus on Soome. Kus ainuke metsaseaduse punkt on see, et üle 1,4 hektariline lank on vaja metsastada. Täna tööstus loob 9 korda suuremat väärtust kui 9 aastat tagasi, see kõik on äärmiselt positiivne. Sektoris on palju inimesi tööl ja seda peab kaitsma, seda majandamist peab ka kaitsma," lisas Olesk.

Lõhmuse arvates on probleem selles, et meie metsaseadus ei vasta kõigile nendele asjadele, mida säästlik metsamajandus peaks tagama. "Tuleks pöörduda tagasi metsaseaduse kui terviku juurde ja küsida, kuidas me tervet seda seadust saaksime paremaks teha, hakkame tegema."

Lõhmus rääkis, et metsas hakkavad tasapisi mõned põlismetsa liigid juba välja surema ning asjad, mida me 20 aastat tagasi mõtlesime, et meil kunagi ei juhtu, on nüüd päriselt juhtumas. "Ma olen üsna skeptiline selles osas, et meie praegune raiestrateegia on üles ehitatud nii, et see neid kliimaargumente ka korralikult arvesse võtab."

Peale selle on Lõhmuse sõnul suur hulk selliseid teemasid, mida õigupoolest pole puudutatudki. "Näiteks kuidasmoodi mets meie inimeste tervisele mõjub? Kas kui me hakkame seda rahas mõõtma, siis võib-olla kaalub see üles kõik need puidust saadavad tulud? Sellele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu, seega võib öelda, et üks osa neist väärtustest on lihtsalt selgeks tegemata."

Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20:00.

Toimetaja: Merit Maarits



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.