Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit
Riigimets on jagatud umbes 600 000 metsaeraldiseks, mis kõik on metsakorraldajate poolt detailselt kirjeldatud. Raplamaal on objekt KE004-9, mis on 63-aastane jänesekapsa kuusik, ja kuna enamus kuuskede diameeter on seaduses lubatud 26 cm, saab teha seal lageraiet. Seal kasvavatest kuuskedest veerand on nakatunud juurepessuga.
"Kui sellist puitu puurida, siis suure tõenäosusega hakkab siit mingil hetkel vastu tulema sellist mädapuitu. Pehme osa – ütleme 3 meetrit – läheb küttepuiduks, aga mis sealt edasi tuleb, seda näeb harvester, kui on puu maha võtnud," selgitas Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres. Mets võiks sellel objektil ju edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuuski mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue metsapõlvena objektile kaasik.
Ka raielangile jäänud raidmehunnikul on oma kasutus olemas. "See päris risu meil ei ole, sellest saab hakkepuitu ja hakkepuiduga saab näiteks mõne asula ära kütta," selgitas Andres. Samuti kinnitas ta, et kogu raiutud puit leiab omale kasutuse ja on vastavalt sellele ka eraldatud. "Küttepuu läheb kütteks ehk sellega saab keegi oma maja või muud olemist kütta. Siis on paberipuu, mis läheb paberivabrikusse ja millest tehakse paberit. Seejärel on palk, see läheb saekaatrisse, kust saame laudu, ehitusmaterjali, ning peenpalk, millest saab natukene peenemaid laudu."
Kuigi salumets tundub olevat ühe metsaomaniku õudusunenägu, siis haige see mets siiski ei ole. "Haige võib olla puu, nii nagu haige võib olla inimene, mis on ka inimkonna normaalne nähtus. Aga ühes terves metsas on alati väga palju surnud puid ja niisuguses vanas salumetsas on looduslikes oludes seda elavat puistut või elavat puitu umbes 60–70 protsenti. Kõik ülejäänud ongi surnud," rääkis Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus.
Aga kuidas selgitada inimesele, et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt tuleb teadvustada, et neid liike, kes on seotud surnud puudega, on väga suur osa metsaelustikust. "Umbes veerand, see tähendab, et räägime Eestis umbes 5000 liigist ning nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse tingimustes ohustatud, välja suremas," selgitas Lõhmus.
Mets on terviksüsteem, kus aineringe toimub mulla, taimede, loomade ja atmosfääri kaudu. Taimedele vajalikud toitained jõuavad mulda taime- ja loomajäänuste ning väljaheidetega. Sellest orgaanilise aine varust saab bakterite, seente jm orgaanilise aine lagundajate toit. Kui orgaanika on lagundatud lihtsamateks ühenditeks, on toitained taas taimede juurte kaudu omastatavad ning tsükkel algab otsast peale. Selle keeruka süsteemi põhjalikum uurimine on viimasel ajal toonud uusi olulisi avastusi.
"Näiteks kliimateadlased ei teadnud kaua aega seda, et väga suur osa sellest süsinikust, millest tänapäeval nii palju räägitakse, on kõik mulla sees, mitte puudes, nagu kõik arvasid," tõi Lõhmus ühe näite.
"Me ei teadnud mõni aeg tagasi isegi veel seda, et need kuused, mis siin on ja ka muud puud on tegelikult omavahel seeneniitidega ühendatud. Võimalik, et nad vahetavad isegi informatsiooni, mis see informatsioon teeb, seda me siiamaani ei tea. Aga me teame, et need erinevad elusorganismid, need seened on nende puude vahendajad, mets on üks niisugune võrgustik," lisas Lõhmus. "Kui ühe liigiga parasjagu selles kohas midagi juhtub, siis temast olenev liik lülitub järgmisele, ja kui seda järgmist ei ole, vat siis on pahasti. Niisiis see mitmekesisus on ühtlasi ka turvaelement."
Aga kui RMK-l on kõik kalkuleeritud ja kogu materjal läheb kasutusse, siis kas RMK mõtleb ka teistele liikidele metsas? "Absoluutselt. Näiteks tuulemurtud puud ja lamapuit, seda me kõike maha ei võta, need jäävad siia putukatele näksimiseks. Sama jutt käib ka näiteks laialehiste puude kohta, nagu saar, tamm ja jalakas, need jätame ka alati kasvama," selgitas Andres.
Toimetaja: Merit Maarits