Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit ({{commentsTotal}})

Juurepess ehk heterobasidion annosum
Juurepess ehk heterobasidion annosum Autor/allikas: James Lindsey/Ecology of Commanster

Riigimets on jagatud umbes 600 000 metsaeraldiseks, mis kõik on metsakorraldajate poolt detailselt kirjeldatud. Raplamaal on objekt KE004-9, mis on 63-aastane jänesekapsa kuusik, ja kuna enamus kuuskede diameeter on seaduses lubatud 26 cm, saab teha seal lageraiet. Seal kasvavatest kuuskedest veerand on nakatunud juurepessuga.

"Kui sellist puitu puurida, siis suure tõenäosusega hakkab siit mingil hetkel vastu tulema sellist mädapuitu. Pehme osa – ütleme 3 meetrit – läheb küttepuiduks, aga mis sealt edasi tuleb, seda näeb harvester, kui on puu maha võtnud," selgitas Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres. Mets võiks sellel objektil ju edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuuski mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue metsapõlvena objektile kaasik.

Ka raielangile jäänud raidmehunnikul on oma kasutus olemas. "See päris risu meil ei ole, sellest saab hakkepuitu ja hakkepuiduga saab näiteks mõne asula ära kütta," selgitas Andres. Samuti kinnitas ta, et kogu raiutud puit leiab omale kasutuse ja on vastavalt sellele ka eraldatud. "Küttepuu läheb kütteks ehk sellega saab keegi oma maja või muud olemist kütta. Siis on paberipuu, mis läheb paberivabrikusse ja millest tehakse paberit. Seejärel on palk, see läheb saekaatrisse, kust saame laudu, ehitusmaterjali, ning peenpalk, millest saab natukene peenemaid laudu."

Kuigi salumets tundub olevat ühe metsaomaniku õudusunenägu, siis haige see mets siiski ei ole. "Haige võib olla puu, nii nagu haige võib olla inimene, mis on ka inimkonna normaalne nähtus. Aga ühes terves metsas on alati väga palju surnud puid ja niisuguses vanas salumetsas on looduslikes oludes seda elavat puistut või elavat puitu umbes 60–70 protsenti. Kõik ülejäänud ongi surnud," rääkis Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus.

Aga kuidas selgitada inimesele, et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt tuleb teadvustada, et neid liike, kes on seotud surnud puudega, on väga suur osa metsaelustikust. "Umbes veerand, see tähendab, et räägime Eestis umbes 5000 liigist ning nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse tingimustes ohustatud, välja suremas," selgitas Lõhmus.

Mets on terviksüsteem, kus aineringe toimub mulla, taimede, loomade ja atmosfääri kaudu. Taimedele vajalikud toitained jõuavad mulda taime- ja loomajäänuste ning väljaheidetega. Sellest orgaanilise aine varust saab bakterite, seente jm orgaanilise aine lagundajate toit. Kui orgaanika on lagundatud lihtsamateks ühenditeks, on toitained taas taimede juurte kaudu omastatavad ning tsükkel algab otsast peale. Selle keeruka süsteemi põhjalikum uurimine on viimasel ajal toonud uusi olulisi avastusi.

"Näiteks kliimateadlased ei teadnud kaua aega seda, et väga suur osa sellest süsinikust, millest tänapäeval nii palju räägitakse, on kõik mulla sees, mitte puudes, nagu kõik arvasid," tõi Lõhmus ühe näite.

"Me ei teadnud mõni aeg tagasi isegi veel seda, et need kuused, mis siin on ja ka muud puud on tegelikult omavahel seeneniitidega ühendatud. Võimalik, et nad vahetavad isegi informatsiooni, mis see informatsioon teeb, seda me siiamaani ei tea. Aga me teame, et need erinevad elusorganismid, need seened on nende puude vahendajad, mets on üks niisugune võrgustik," lisas Lõhmus. "Kui ühe liigiga parasjagu selles kohas midagi juhtub, siis temast olenev liik lülitub järgmisele, ja kui seda järgmist ei ole, vat siis on pahasti. Niisiis see mitmekesisus on ühtlasi ka turvaelement."

Aga kui RMK-l on kõik kalkuleeritud ja kogu materjal läheb kasutusse, siis kas RMK mõtleb ka teistele liikidele metsas? "Absoluutselt. Näiteks tuulemurtud puud ja lamapuit, seda me kõike maha ei võta, need jäävad siia putukatele näksimiseks. Sama jutt käib ka näiteks laialehiste puude kohta, nagu saar, tamm ja jalakas, need jätame ka alati kasvama," selgitas Andres.

Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.

Toimetaja: Merit Maarits



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.