Kristjan Port: kuidas must luik interneti katki tegi ({{commentsTotal}})

Mustad luiged.
Mustad luiged. Autor/allikas: birdbrian/Creative Commons

Kuidas nimetada midagi, mis peab olemas olema ja töötama, aga mille toimimisest ega sisust sa ise suurt midagi ei tea? Arvatavasti on enim levinud sõnana kasutusel "see", mis on suupärasem kui "seesamune".

Näiteks võib mõnele keerulisele süsteemile osutades viidata "seesamusele asjale". Kui olukord nõuab "seesamuse asja" visuaalset kujutamist, võib joonistada näiteks kasti või ebamäärase pilve, mille seotust muude nähtustega kirjeldavad selle suunas või sellest väljuvad jooned. Maailma paljude "seesamuste asjade" seas korra loomiseks omistatakse neile erinevaid nimetusi, nagu näiteks "internet".

Äärmiselt väikene murdosa kasutajatest teavad üksikasjalikult, millest internet koosneb ja kuidas kõik toimib. Kusjuures suur osa neist, keda arvame seda teadvat, seda tegelikult ei tea. Nemadki osutavad omale teadaoleva kõrval süsteemi "seesamustele osadele" joonistatud kastikeste ja pilvekeste ning üldistavate sõnadega nagu serverid, võrgusegmendid, ruuterid, protokollid jne.

Seetõttu ei tohiks tulla üllatusena, miks nimetatakse interneti ühte kõige kaasaegsemat seesamust asja "pilveks". See koosneb raudvara ja tarkvara kujundatud loogikast, mille detailide teadmine ei ole eelduseks sulle vajalike andmete ja online-teenuste kasutamiseks.

Geograafiliselt eri paikades asuvatele ja lugematuid mikroskeeme, kõvakettaid ning toiteplokke sisaldavatest serverikappidest füüsilistest koosnevale andmete valitsemise nähtusele osutatakse joonistel neid elemente märgistavaid kastikesi ja joonekesi ümbritseva ebamäärase ringjoonega, mille kõige lähedasemaks kuvandiks on pilv.

Internet ja sellele rajanev pilveteenus ei asu taevas ja siin oleks tegemist suure väärarusaamaga. Samas paistab pilve sisse mahtuvat lõputult palju seda moodustavat ainet ja tuulte räsimise kiuste on pilved alati kusagil olemas. Seetõttu metafoor paistab sobivat üllatavalt hästi.

Üllatusega jätkates, veebruari viimasel päeval kogesid internetis elu elavad ootamatut kliimamuutust. Mõnedele võis jääda mulje, et internet "ei tööta". Näete, kõik need sõnad ja mõisted on samuti metafoorid, sest internetis ei saa "elada" ja see "töötab" sõltumata sellest, kes seda mingil hetkel kasutada ei saa või kellele paistab kättesaamatuna. Samas nähtus ise oli eluliselt konkreetne, kui märkimisväärne osa veebipõhiseid teenuseid ei toiminud või olid siis tavatult aeglased.

Põhjuseks osutus nn "musta luige" sündmus. Seegi on metafoor väga ebatõenäolisest juhtumist, mille taust paigutub aega, kui arenenud maailmas teati, et kõik luiged on valged. Esimest musta luike kohati alles seoses Austraalia avastamisega. Nii elamegi lihtsustatud arusaamas interneti püsivusest. Eriti sellest "pilvenähtusest", mis paistab hoolitsevat kõikide sinna saadetud andmete eest, kuna väidetavalt püsivad need tuhandetel serveritel rajaneval andmeid hoidvas seesamuses asjas. Teisisõnu kui üks server alt veab, on andmed teistes koopiatena alles ja igal hetkel sinu jaoks leitavad.

Juhtunu on reaalsuse hoiatav hammustus üldistuste ja metafooridega liiale mineku eest. Probleem asus Amazoni hallatavas pilveressursis, mida tuntakse lühendina "S3". See tuleneb kolmest s-tähega algavast sõnast "simple storage system" ehk lihtne hoiuteenus. Lihtne kasutajale, mitte selle loojale ja omanikule. Enda hallatava ja katki minnes kõike kaotava serveri muret kõrvaldama loodud S3 platvorm on erakordselt populaarne. Hajutatud ja kõikjal maailmas kättesaadav teenus muutub aga üksjagu tsentraliseerituks, kui sellel on palju kasutajaid.

Siis piisab ootamatust S3-süsteemi mõjutavast veast populaarsete teenuste kättesaamatuks muutmiseks, jättes mulje, et internet "ei tööta". Seekord juhtus nii, et keegi töötaja püüdis hoolduse eesmärgil välja lülitada kontrollitud väikese osa Amazoni pilveteenusest, aga tegi näpuvea ja võrgust kadus suurem osa serveriressursist. Seetõttu siirdus allesjäänule talumatult suur koormus ja järgmised viis tundi tunduski paljudele, et "internetti ei ole".

Ehk ilmselt saate aru, et seesamuses pilve asjas leidus nõrk koht, mida tabas musta luige sündmus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.