Kristjan Port: kuidas must luik interneti katki tegi ({{commentsTotal}})

Mustad luiged.
Mustad luiged. Autor/allikas: birdbrian/Creative Commons

Kuidas nimetada midagi, mis peab olemas olema ja töötama, aga mille toimimisest ega sisust sa ise suurt midagi ei tea? Arvatavasti on enim levinud sõnana kasutusel "see", mis on suupärasem kui "seesamune".

Näiteks võib mõnele keerulisele süsteemile osutades viidata "seesamusele asjale". Kui olukord nõuab "seesamuse asja" visuaalset kujutamist, võib joonistada näiteks kasti või ebamäärase pilve, mille seotust muude nähtustega kirjeldavad selle suunas või sellest väljuvad jooned. Maailma paljude "seesamuste asjade" seas korra loomiseks omistatakse neile erinevaid nimetusi, nagu näiteks "internet".

Äärmiselt väikene murdosa kasutajatest teavad üksikasjalikult, millest internet koosneb ja kuidas kõik toimib. Kusjuures suur osa neist, keda arvame seda teadvat, seda tegelikult ei tea. Nemadki osutavad omale teadaoleva kõrval süsteemi "seesamustele osadele" joonistatud kastikeste ja pilvekeste ning üldistavate sõnadega nagu serverid, võrgusegmendid, ruuterid, protokollid jne.

Seetõttu ei tohiks tulla üllatusena, miks nimetatakse interneti ühte kõige kaasaegsemat seesamust asja "pilveks". See koosneb raudvara ja tarkvara kujundatud loogikast, mille detailide teadmine ei ole eelduseks sulle vajalike andmete ja online-teenuste kasutamiseks.

Geograafiliselt eri paikades asuvatele ja lugematuid mikroskeeme, kõvakettaid ning toiteplokke sisaldavatest serverikappidest füüsilistest koosnevale andmete valitsemise nähtusele osutatakse joonistel neid elemente märgistavaid kastikesi ja joonekesi ümbritseva ebamäärase ringjoonega, mille kõige lähedasemaks kuvandiks on pilv.

Internet ja sellele rajanev pilveteenus ei asu taevas ja siin oleks tegemist suure väärarusaamaga. Samas paistab pilve sisse mahtuvat lõputult palju seda moodustavat ainet ja tuulte räsimise kiuste on pilved alati kusagil olemas. Seetõttu metafoor paistab sobivat üllatavalt hästi.

Üllatusega jätkates, veebruari viimasel päeval kogesid internetis elu elavad ootamatut kliimamuutust. Mõnedele võis jääda mulje, et internet "ei tööta". Näete, kõik need sõnad ja mõisted on samuti metafoorid, sest internetis ei saa "elada" ja see "töötab" sõltumata sellest, kes seda mingil hetkel kasutada ei saa või kellele paistab kättesaamatuna. Samas nähtus ise oli eluliselt konkreetne, kui märkimisväärne osa veebipõhiseid teenuseid ei toiminud või olid siis tavatult aeglased.

Põhjuseks osutus nn "musta luige" sündmus. Seegi on metafoor väga ebatõenäolisest juhtumist, mille taust paigutub aega, kui arenenud maailmas teati, et kõik luiged on valged. Esimest musta luike kohati alles seoses Austraalia avastamisega. Nii elamegi lihtsustatud arusaamas interneti püsivusest. Eriti sellest "pilvenähtusest", mis paistab hoolitsevat kõikide sinna saadetud andmete eest, kuna väidetavalt püsivad need tuhandetel serveritel rajaneval andmeid hoidvas seesamuses asjas. Teisisõnu kui üks server alt veab, on andmed teistes koopiatena alles ja igal hetkel sinu jaoks leitavad.

Juhtunu on reaalsuse hoiatav hammustus üldistuste ja metafooridega liiale mineku eest. Probleem asus Amazoni hallatavas pilveressursis, mida tuntakse lühendina "S3". See tuleneb kolmest s-tähega algavast sõnast "simple storage system" ehk lihtne hoiuteenus. Lihtne kasutajale, mitte selle loojale ja omanikule. Enda hallatava ja katki minnes kõike kaotava serveri muret kõrvaldama loodud S3 platvorm on erakordselt populaarne. Hajutatud ja kõikjal maailmas kättesaadav teenus muutub aga üksjagu tsentraliseerituks, kui sellel on palju kasutajaid.

Siis piisab ootamatust S3-süsteemi mõjutavast veast populaarsete teenuste kättesaamatuks muutmiseks, jättes mulje, et internet "ei tööta". Seekord juhtus nii, et keegi töötaja püüdis hoolduse eesmärgil välja lülitada kontrollitud väikese osa Amazoni pilveteenusest, aga tegi näpuvea ja võrgust kadus suurem osa serveriressursist. Seetõttu siirdus allesjäänule talumatult suur koormus ja järgmised viis tundi tunduski paljudele, et "internetti ei ole".

Ehk ilmselt saate aru, et seesamuses pilve asjas leidus nõrk koht, mida tabas musta luige sündmus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?