Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni – majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi puidutööstuste ja metsa majandamise. Samuti pakub mets marju ja seeni ning puhkevõimalusi. Samas peab mets toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana ning püsima osana meie kultuurist.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverk rääkis Osoonile, et oluline on raiumisel mitte ületada metsa juurdekasvu ja püsida ettenähtud piirides. Seda ikka selleks, et meie metsa loodusväärtused, meie metsa majandusväärtused ja kõik meie metsakultuuri aspektid säiliksid ka järgnevatele põlvedele.

"Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi, kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puit tuleb metsast." – Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann

Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on metsamajandamise mõistes säästlik see, kui teha õiget asja õiges kohas, õigel ajal ja õiges koguses. "Ehk tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides. Minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine."

Lageraie on kõige levinum raieliik Eestis. Aga kuidas metsamajandamisel toimida nii, et mets uuesti ka taastuks?

Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk rääkis, et pärast materjali väljavedu veavad nad kevadel välja ka oksamaterjali. "Tehnoloogia on selline, et need oksad peaks kõigepealt langi peal ära kuivatama, et niiskus oleks seal 40 protsendi juures. Seejärel saame oksad välja vedada ja hakkida elektrijaama kütteks. Pärast teeme valmistame maapinna ette ja uuendame seda kuuse istutamisega," kirjeldas Olesk.

"Enamik inimesi mõistab ikkagi ka täna veel, et selleks, et kukk supi sisse saaks, tuleb ta pea maha lüüa. See metsade majandamine, metsade kasvatamine ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess."Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk

Olesk märkis, et istutusmaterjal on praegusel ajal oluliselt kvaliteetsem, kliima on soojemaks läinud ja mets kasvab ka paremini. "Ma arvan, et kui me need metsakasvatuslikud võtted õige ajal tehtud saame – teeme õigel ajal valgustusraied, õigel ajal harvendusraied – siis tegelikkuses on meil juba 30 aasta pärast siin metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas täna."

Metsaga on kaetud umbes 50 protsenti Eestist. Veiko Eltermanni sõnul on riigimetsa päris ühtlaselt ja igal pool. "On tihedamaid ja hõredamaid kohti. Kui vaadata Vahe-Eestit, siis Lahemaalt kuni Häädemeesteni välja ja samamoodi ka Alutaguse ning ka Jõgevamaa ja Tartumaa piirkond on hästi metsane. Aga samas seal, kus inimene kunagi väga palju põldu tegi, nagu Pandivere, Vooremaa, Sakala ja ka Harjumaa, seal on metsa vähem. Kunagi muidugi mets oli, aga inimene on seal juba mitusada aastat põldu pidanud."

Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.

Toimetaja: Merit Maarits



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.