Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni – majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi puidutööstuste ja metsa majandamise. Samuti pakub mets marju ja seeni ning puhkevõimalusi. Samas peab mets toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana ning püsima osana meie kultuurist.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverk rääkis Osoonile, et oluline on raiumisel mitte ületada metsa juurdekasvu ja püsida ettenähtud piirides. Seda ikka selleks, et meie metsa loodusväärtused, meie metsa majandusväärtused ja kõik meie metsakultuuri aspektid säiliksid ka järgnevatele põlvedele.

"Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi, kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puit tuleb metsast." – Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann

Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on metsamajandamise mõistes säästlik see, kui teha õiget asja õiges kohas, õigel ajal ja õiges koguses. "Ehk tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides. Minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine."

Lageraie on kõige levinum raieliik Eestis. Aga kuidas metsamajandamisel toimida nii, et mets uuesti ka taastuks?

Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk rääkis, et pärast materjali väljavedu veavad nad kevadel välja ka oksamaterjali. "Tehnoloogia on selline, et need oksad peaks kõigepealt langi peal ära kuivatama, et niiskus oleks seal 40 protsendi juures. Seejärel saame oksad välja vedada ja hakkida elektrijaama kütteks. Pärast teeme valmistame maapinna ette ja uuendame seda kuuse istutamisega," kirjeldas Olesk.

"Enamik inimesi mõistab ikkagi ka täna veel, et selleks, et kukk supi sisse saaks, tuleb ta pea maha lüüa. See metsade majandamine, metsade kasvatamine ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess."Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk

Olesk märkis, et istutusmaterjal on praegusel ajal oluliselt kvaliteetsem, kliima on soojemaks läinud ja mets kasvab ka paremini. "Ma arvan, et kui me need metsakasvatuslikud võtted õige ajal tehtud saame – teeme õigel ajal valgustusraied, õigel ajal harvendusraied – siis tegelikkuses on meil juba 30 aasta pärast siin metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas täna."

Metsaga on kaetud umbes 50 protsenti Eestist. Veiko Eltermanni sõnul on riigimetsa päris ühtlaselt ja igal pool. "On tihedamaid ja hõredamaid kohti. Kui vaadata Vahe-Eestit, siis Lahemaalt kuni Häädemeesteni välja ja samamoodi ka Alutaguse ning ka Jõgevamaa ja Tartumaa piirkond on hästi metsane. Aga samas seal, kus inimene kunagi väga palju põldu tegi, nagu Pandivere, Vooremaa, Sakala ja ka Harjumaa, seal on metsa vähem. Kunagi muidugi mets oli, aga inimene on seal juba mitusada aastat põldu pidanud."

Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.

Toimetaja: Merit Maarits



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: