Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi ({{commentsTotal}})

Autor: Pärnu Postimees/Scanpix

Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni – majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi puidutööstuste ja metsa majandamise. Samuti pakub mets marju ja seeni ning puhkevõimalusi. Samas peab mets toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana ning püsima osana meie kultuurist.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverk rääkis Osoonile, et oluline on raiumisel mitte ületada metsa juurdekasvu ja püsida ettenähtud piirides. Seda ikka selleks, et meie metsa loodusväärtused, meie metsa majandusväärtused ja kõik meie metsakultuuri aspektid säiliksid ka järgnevatele põlvedele.

"Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi, kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puit tuleb metsast." – Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann

Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on metsamajandamise mõistes säästlik see, kui teha õiget asja õiges kohas, õigel ajal ja õiges koguses. "Ehk tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides. Minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine."

Lageraie on kõige levinum raieliik Eestis. Aga kuidas metsamajandamisel toimida nii, et mets uuesti ka taastuks?

Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk rääkis, et pärast materjali väljavedu veavad nad kevadel välja ka oksamaterjali. "Tehnoloogia on selline, et need oksad peaks kõigepealt langi peal ära kuivatama, et niiskus oleks seal 40 protsendi juures. Seejärel saame oksad välja vedada ja hakkida elektrijaama kütteks. Pärast teeme valmistame maapinna ette ja uuendame seda kuuse istutamisega," kirjeldas Olesk.

"Enamik inimesi mõistab ikkagi ka täna veel, et selleks, et kukk supi sisse saaks, tuleb ta pea maha lüüa. See metsade majandamine, metsade kasvatamine ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess."Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk

Olesk märkis, et istutusmaterjal on praegusel ajal oluliselt kvaliteetsem, kliima on soojemaks läinud ja mets kasvab ka paremini. "Ma arvan, et kui me need metsakasvatuslikud võtted õige ajal tehtud saame – teeme õigel ajal valgustusraied, õigel ajal harvendusraied – siis tegelikkuses on meil juba 30 aasta pärast siin metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas täna."

Metsaga on kaetud umbes 50 protsenti Eestist. Veiko Eltermanni sõnul on riigimetsa päris ühtlaselt ja igal pool. "On tihedamaid ja hõredamaid kohti. Kui vaadata Vahe-Eestit, siis Lahemaalt kuni Häädemeesteni välja ja samamoodi ka Alutaguse ning ka Jõgevamaa ja Tartumaa piirkond on hästi metsane. Aga samas seal, kus inimene kunagi väga palju põldu tegi, nagu Pandivere, Vooremaa, Sakala ja ka Harjumaa, seal on metsa vähem. Kunagi muidugi mets oli, aga inimene on seal juba mitusada aastat põldu pidanud."

Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.

Toimetaja: Merit Maarits



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

 

Lisatud helilõigud.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.