Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika? ({{commentsTotal}})

Matemaatika ja füüsika – sageli lausutakse neid sõnu kohatu ning hirmunud aupaklikkusega. Justkui oleks tegu millegi ebamaise ja üliraskega. See "hirm" on aga kohutav õnnetus, mille väärilised viimased sugugi pole, kinnitab Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Meil kõigil on erinevad huvid, mis motiveerivad meid õppima ning avastama. Loomulikult ei saagi sellises süsteemis oodata, et kõik kõigega tegeleksid, eriti abstraktsete valdkondadega. Siiski on tunda, et matemaatika ja füüsika puhul on peale huvi puudumise eemaletõukavaks jõuks ka tugev hirm nende poolt esitatavate katsumuste ees.

Selle hirmu leevendamiseks on paras tuua paralleele teiste, vähem kardetud tegevustega, nagu muusika mängimine, kunsti loomine või reisimine.

On ju selge, et kui tahame maalida, õpime kasutama pintslit ning lõpuks võimegi maalida, mida iganes meie fantaasia lubab. Kui tahame mängida muusikat, õpime ära meelepärase instrumendi ja võime lõpuks kirjutada meistriteoseid. Kui tahame maid avastada, läheme reisidele või ekspeditsioonile…

Matemaatika ja füüsika on niisamuti instrumendid, millega mängida ning täpselt nagu kõige muuga, tuleb enne seda mängimist õppida. Kohmakalt noote otsida on loomulikult frustreeriv, kuid pidades silmas pala, mida tahame mängida, on ka algusperioodi raskustes oma võlu, mida hiljem heldelt meenutada.

Seega, kui tahame teada, milline on maailm meie ümber, millised seosed siin kehtivad ning miks asjad just nii on nagu nad on, õpime ära matemaatika instrumendi ning lähemegi füüsika ekspeditsioonile maailma varjatud muusikat mängima.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.