Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika? ({{commentsTotal}})

Matemaatika ja füüsika – sageli lausutakse neid sõnu kohatu ning hirmunud aupaklikkusega. Justkui oleks tegu millegi ebamaise ja üliraskega. See "hirm" on aga kohutav õnnetus, mille väärilised viimased sugugi pole, kinnitab Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Meil kõigil on erinevad huvid, mis motiveerivad meid õppima ning avastama. Loomulikult ei saagi sellises süsteemis oodata, et kõik kõigega tegeleksid, eriti abstraktsete valdkondadega. Siiski on tunda, et matemaatika ja füüsika puhul on peale huvi puudumise eemaletõukavaks jõuks ka tugev hirm nende poolt esitatavate katsumuste ees.

Selle hirmu leevendamiseks on paras tuua paralleele teiste, vähem kardetud tegevustega, nagu muusika mängimine, kunsti loomine või reisimine.

On ju selge, et kui tahame maalida, õpime kasutama pintslit ning lõpuks võimegi maalida, mida iganes meie fantaasia lubab. Kui tahame mängida muusikat, õpime ära meelepärase instrumendi ja võime lõpuks kirjutada meistriteoseid. Kui tahame maid avastada, läheme reisidele või ekspeditsioonile…

Matemaatika ja füüsika on niisamuti instrumendid, millega mängida ning täpselt nagu kõige muuga, tuleb enne seda mängimist õppida. Kohmakalt noote otsida on loomulikult frustreeriv, kuid pidades silmas pala, mida tahame mängida, on ka algusperioodi raskustes oma võlu, mida hiljem heldelt meenutada.

Seega, kui tahame teada, milline on maailm meie ümber, millised seosed siin kehtivad ning miks asjad just nii on nagu nad on, õpime ära matemaatika instrumendi ning lähemegi füüsika ekspeditsioonile maailma varjatud muusikat mängima.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.