Panda karvkate aitab varjuda ja saadab sõnumeid ({{commentsTotal}})

Pandad on toredad musta-valgekirjud loomad. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud, miks on hiidpandad just niisuguse mustriga – käpad, kõrvad ja silmaümbrused mustad, ülejäänu enamalt jaolt valge.

Bioloogid on hiidpandade karvakasuka silmapaistva värvilahenduse mõtte üle kaua pingsalt pead murdnud. Davise California ülikooli professor Tim Caro ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Behavioural Ecology, kuidas asi on. Pandade must-valge muster on kasulik nii varjumiseks kui ka suhtluseks.

Caro ja kolleegid jõudsid lahenduseni üsna leidlikul moel. Nad ei vaadelnud pandasid tervikuna, vaid osade kaupa. Nad võtsid kõrvutuseks ette 195 liiki kiskjalisi ja 39 karulaste alamliiki ning uurisid, kui heledad või tumedad on kellegi käpad, kõht, selg, kõrvad või sabajupp. Analüüsides põhjalikult ka kõigi nende loomade elulaadi, käitumistavasid ja ökosüsteemi suhteid õnnestuski teadlastel jõuda heade põhjendusteni, miks on üks või teine kehaosa ka pandal just üht või teist värvi.

Järelduseks on, et pandade karvkatte valged osad aitavad neil varjuda lumistel mägialadel, mustad osad aga peituda hämarates bambusesaludes. Pandade tumedad kõrvad lasevad neil jätta looduslikele vaenlastele ähvardavat muljet. Tumedate silmaümbruste järgi tunnevad pandad üksteist ära, aga samas aitavad need laigud vajadusel väljendada agressiivsust konkureerivate pandade suhtes.

Uskuge või ärge uskuge, aga just selliste järeldusteni panda värve põhjalikult uurinud teadlased jõudsid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.