Panda karvkate aitab varjuda ja saadab sõnumeid ({{commentsTotal}})

Pandad on toredad musta-valgekirjud loomad. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud, miks on hiidpandad just niisuguse mustriga – käpad, kõrvad ja silmaümbrused mustad, ülejäänu enamalt jaolt valge.

Bioloogid on hiidpandade karvakasuka silmapaistva värvilahenduse mõtte üle kaua pingsalt pead murdnud. Davise California ülikooli professor Tim Caro ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Behavioural Ecology, kuidas asi on. Pandade must-valge muster on kasulik nii varjumiseks kui ka suhtluseks.

Caro ja kolleegid jõudsid lahenduseni üsna leidlikul moel. Nad ei vaadelnud pandasid tervikuna, vaid osade kaupa. Nad võtsid kõrvutuseks ette 195 liiki kiskjalisi ja 39 karulaste alamliiki ning uurisid, kui heledad või tumedad on kellegi käpad, kõht, selg, kõrvad või sabajupp. Analüüsides põhjalikult ka kõigi nende loomade elulaadi, käitumistavasid ja ökosüsteemi suhteid õnnestuski teadlastel jõuda heade põhjendusteni, miks on üks või teine kehaosa ka pandal just üht või teist värvi.

Järelduseks on, et pandade karvkatte valged osad aitavad neil varjuda lumistel mägialadel, mustad osad aga peituda hämarates bambusesaludes. Pandade tumedad kõrvad lasevad neil jätta looduslikele vaenlastele ähvardavat muljet. Tumedate silmaümbruste järgi tunnevad pandad üksteist ära, aga samas aitavad need laigud vajadusel väljendada agressiivsust konkureerivate pandade suhtes.

Uskuge või ärge uskuge, aga just selliste järeldusteni panda värve põhjalikult uurinud teadlased jõudsid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.