Panda karvkate aitab varjuda ja saadab sõnumeid ({{commentsTotal}})

Pandad on toredad musta-valgekirjud loomad. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud, miks on hiidpandad just niisuguse mustriga – käpad, kõrvad ja silmaümbrused mustad, ülejäänu enamalt jaolt valge.

Bioloogid on hiidpandade karvakasuka silmapaistva värvilahenduse mõtte üle kaua pingsalt pead murdnud. Davise California ülikooli professor Tim Caro ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Behavioural Ecology, kuidas asi on. Pandade must-valge muster on kasulik nii varjumiseks kui ka suhtluseks.

Caro ja kolleegid jõudsid lahenduseni üsna leidlikul moel. Nad ei vaadelnud pandasid tervikuna, vaid osade kaupa. Nad võtsid kõrvutuseks ette 195 liiki kiskjalisi ja 39 karulaste alamliiki ning uurisid, kui heledad või tumedad on kellegi käpad, kõht, selg, kõrvad või sabajupp. Analüüsides põhjalikult ka kõigi nende loomade elulaadi, käitumistavasid ja ökosüsteemi suhteid õnnestuski teadlastel jõuda heade põhjendusteni, miks on üks või teine kehaosa ka pandal just üht või teist värvi.

Järelduseks on, et pandade karvkatte valged osad aitavad neil varjuda lumistel mägialadel, mustad osad aga peituda hämarates bambusesaludes. Pandade tumedad kõrvad lasevad neil jätta looduslikele vaenlastele ähvardavat muljet. Tumedate silmaümbruste järgi tunnevad pandad üksteist ära, aga samas aitavad need laigud vajadusel väljendada agressiivsust konkureerivate pandade suhtes.

Uskuge või ärge uskuge, aga just selliste järeldusteni panda värve põhjalikult uurinud teadlased jõudsid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.