Volkswageni pettus põhjustab Euroopas üle tuhande enneaegse surma ({{commentsTotal}})

Diiselmootoriga Volkswagen Golfi heitgaaside kontrollimine.
Diiselmootoriga Volkswagen Golfi heitgaaside kontrollimine. Autor/allikas: Patrick Pleul/AFP/Scanpix

Kaks aastat tagasi jäi maailma suurim autotootja Volkswagen Group vahele seadmega, mis pettis ära heitgaasi nõuetele vastavust testiva laboritehnika. Teadlased leidsid, et Euroopas sureb selle tagajärjel ligikaudu 1200 inimest, kaotades kümme aastat oma elust.

Autode valmistaja tunnistas 2015. aastal, et on seitsme aastaga müünud 11 miljonit petuseadmega diiselsõidukit. Seejärel kutsus tootja nii USA-s kui ka Euroopas vastavad sõidukid tagasi, kuid Massachusetsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased leidsid, et USA-s juba müüdud 482 000 sõidukit põhjustavad riigis umbes 60 enneaegset surma.

Nüüd uuriti Volkswageni koduriiki, Saksamaad, kus müüdi 2,6 miljonit petuseadmega autot Volkswageni, Audi, Škoda ja Seati nime all. MIT uudise kohaselt jõudsid teadlased järeldusele, et tootja lämmastikoksiidi ehk NOx nõudeid neli korda ületavad autod on avaldanud märkimisväärset mõju rahva tervisele mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas.

Reostus ei tunnista riigipiire

Teadlased arvutasid välja, et enam kui tuhat inimest sureb reostuse tõttu enneaegselt. Nendest alla poole sureb tõenäoliselt Saksamaal ja sellest riigist ostetud autode tagajärjel enam kui 60 protsenti enneaegsetest surmadest esineb naaberriikides, põhiliselt Poolas, Prantsusmaal ja Tšehhi Vabariigis. Õhureostus ei tunnista riigipiire ning mõjutab tervist kõikjal ümbruses, eriti Kesk-Euroopa tihedalt asustatud aladel.

Kui Volkswagen suudab käesoleva aasta lõpuks kõik petuseadmega autod ümber ehitada, aitaks see vältida veel 2600 enneaegset surma ehk säästaks kokku 29 000 eluaastat ning vastavalt 4,1 miljardit eurot tervisekulusid.

Erinevused Euroopa ja USA suremusnäitajates tulenevad nendes piirkondades müüdud autode hulgast, aga ka asustuse tihedusest, sõiduviisist ja atmosfääritingimustest. Euroopa on keskmiselt ligi kolm korda tihedamalt asustatud kui USA, lisaks sõidetakse Saksamaal 20 protsenti rohkem diiselautodega. Seega on suuremas koguses heitgaase eraldavaid masinaid rohkem teedel ja need mõjutavad suuremat inimeste hulka.

Lisanduvad õhuolud. NOx väljub mootorist gaasina ning hakkab õhus reageerima ammoniaagiga ja moodustab peenosakesed. Kuna Euroopa õhk sisaldab rohkem ammoniaaki kui USA-s, tekib siin ka rohkem peenosakesi. Just nendega kokku puutumine põhjustab südameveresoonkonna ja hingamisteede haiguseid. NOx osaleb ka osooni gaasi moodustumisel, mis kahjustab samuti inimese tervist. Lämmastikoksiidi peenosakeseks muutumine võtab aega, selle ajaga võib ta tekkeallikast jõuda 100–200 kilomeetri kaugusele.

Suremust mõjutavad erinevad tingimused

Teadlased arvutasid suremust samamoodi nagu varasema USA uuringu puhul. Arvesse võeti Saksamaa transpordiameti Volkswageni autode heitgaaside näitajaid. Seejärel uuriti Saksamaal levinud sõiduharjumusi ning arvutati kui palju iga autoga aastas sõidetakse ning kus autojuhid suurima tõenäosusega sõidavad. Selleks loodi vastav kaart. Heitgaaside kaardi põhjal kujundati atmosfääri simulatsioon ja modelleeriti lämmastikoksiidi levik, arvestades valitsevaid tuuli, temperatuuri, niiskust ning milliste ainetega gaas reageerib, et moodustada osoon ja peenosakesed.

Loodud kaarti võrreldi elanikkonna paigutusega ja arvutati Euroopa Liidu riikide elanike kokkupuude Saksamaal tekitatud heitgaasidega ning sellega kaasnev enneaegse suremise oht. Selgus, et igal aastal suureneb ligikaudu üks protsent enneaegse suremise oht, mis tähendab seda, et õhureostuse tagajärjel surnu lahkub ligikaudu kümme aastat liiga vara.

Enneaegsed suremised leiavad aset juba praeguseks õhku paisatud heitgaaside tagajärjel. Enneaegsest 1200 suremisest viissada toimub Saksamaal, 160 Poolas, 84 Prantsusmaal, 72 Tšehhis ja ülejäänud jagunevad teiste Euroopa riikide vahel.

Autode ümberehitus aitaks mitu tuhat enneaegset surma vältida

Teadlased tegid sama analüüsi ka teist korda, võttes eelduseks, et Volkswagen ehitab oma autod 2017. aasta lõpuks nõuetele vastavaks, nii et lisaheitgaase ei teki. Sel juhul aitaks ettevõte vältida 2600 enneaegset surma.

Uuringurühm kavatseb uuringut laiendada ka teistele diiselkütusel sõitvatele autodele ja nende tervisemõjudele Euroopas. Juba praegu on tõendeid, et ka teiste tootjate sõidukid tekitavad lubatust rohkem heitgaase.

 

Toimetaja: Virgo Siil



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.