Elevant magab ainult paar tundi ööpäevas ({{commentsTotal}})

Elevandid magavad üllatavalt vähe. Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana ja Ameerika Ühendriikide teadlased, kes jälgisid Botswanas kahte karjajuhist emaelevanti, teatavad, et need loomad magasid ööpäevas ainult kaks tundi, enamasti öösiti.

Kuid mõnikord olid nad mitu ööpäeva järjest ärkvel, ja tundub, et just neil aegadel, mil oli kahtlustada salaküttide liikvelolekut. Võrdluseks, loomaaias peetavad Aafrika elevandid magavad umbes neli kuni kuus tundi ööpäevas.

Teadlased eesotsas Paul Mangeriga Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvast Witwatersrandi Ülikoolist avastasid veel, et kiirete silmaliigutustega niinimetatud REM-uni esines elevantidel ainult iga kolme-nelja päeva tagant, kui nad magasid maas lamades, mitte jalul seistes.

Et just REM-une ajal näevad vähemalt inimesed, aga arvatavasti ka elevandid unenägusid, jõuavad Manger ja kaasautorid ajakirjas PLOS ONE ka elevandimaailmast laiema järelduseni, et võibolla ei olegi REM uni sel määral mälu kinnistumisega seotud, nagu enamasti arvatakse. Elevantidel on teadaolevalt üsna hea mälu, aga kui neil REM-und nii vähe on, siis selline kahtlus võib tekkida tõesti.

Ükski teine imetaja ei maga nii vähe kui elevant. Teadlased oletavad, et see eripära võib olla kuidagi seotud selle looma üsna erakordse suurusega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.