Elevant magab ainult paar tundi ööpäevas ({{commentsTotal}})

Elevandid magavad üllatavalt vähe. Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana ja Ameerika Ühendriikide teadlased, kes jälgisid Botswanas kahte karjajuhist emaelevanti, teatavad, et need loomad magasid ööpäevas ainult kaks tundi, enamasti öösiti.

Kuid mõnikord olid nad mitu ööpäeva järjest ärkvel, ja tundub, et just neil aegadel, mil oli kahtlustada salaküttide liikvelolekut. Võrdluseks, loomaaias peetavad Aafrika elevandid magavad umbes neli kuni kuus tundi ööpäevas.

Teadlased eesotsas Paul Mangeriga Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvast Witwatersrandi Ülikoolist avastasid veel, et kiirete silmaliigutustega niinimetatud REM-uni esines elevantidel ainult iga kolme-nelja päeva tagant, kui nad magasid maas lamades, mitte jalul seistes.

Et just REM-une ajal näevad vähemalt inimesed, aga arvatavasti ka elevandid unenägusid, jõuavad Manger ja kaasautorid ajakirjas PLOS ONE ka elevandimaailmast laiema järelduseni, et võibolla ei olegi REM uni sel määral mälu kinnistumisega seotud, nagu enamasti arvatakse. Elevantidel on teadaolevalt üsna hea mälu, aga kui neil REM-und nii vähe on, siis selline kahtlus võib tekkida tõesti.

Ükski teine imetaja ei maga nii vähe kui elevant. Teadlased oletavad, et see eripära võib olla kuidagi seotud selle looma üsna erakordse suurusega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.