Tartu ülikooli magistrant õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma ({{commentsTotal}})

Töö käib selle nimel, et luua rakendus, mis selle käsikirjalise sildi Jaapani tänaval ära suudaks tõlkida.
Töö käib selle nimel, et luua rakendus, mis selle käsikirjalise sildi Jaapani tänaval ära suudaks tõlkida. Autor/allikas: Flickr Creative Commons

Tartu ülikooli informaatika magistrant Joonas Lõmps õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma ja sai selle eest rahvusvahelisel konverentsil parima uurimuse tunnustuse.

Lõmps lõi programmi, mis suudab visuaalselt tuvastada jaapanikeelseid käsikirjalisi hieroglüüfe. Kuigi sarnaseid programme on ka varem loodud, suudab magistrandi loodud rakendus tuvastada käsikirju senisest suurema täpsusega. Selleks, et tõsta käekirja tuvastuse täpsust, uuris Lõmps, kuidas ja milliseid matemaatilise vormiõpetuse operatsioone kasutada.

Selle eest pälvis magistrant Hispaanias toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Multimedia, Scientific Information and Visualization for Information Systems and Metrics“ parima uurimistöö auhinna.

Täpsemalt keskendub uurimus jaapanikeelsete hieroglüüfide käsikirjalistele tekstidele, luues neist arvutite ja nutiseadmetega pilttuvastusi.

“Tegemist on kontekstivaba ja ainult visuaalsele sisendile toetuva tuvastusega, mille käigus arvuti tunneb ära tähemärgi selle kuju järgi,” selgitas Lõmps.

Magistrandi sõnul võimaldab rakendus näiteks eraldada piltidest teksti ja tähti ning digitaliseerida lihtsa vaevaga mahukaid dokumente. Turistidel aitab lahendus aga Jaapanis reisides silte tõlkida.

“Tulevikus plaanin sellest välja arendada ka nutitelefoni rakenduse, millega saab jaapani hieroglüüfidest kiiresti tõlkeid teha,“ rääkis Lõmps.

Töö juhendaja, hajussüsteemide lektori Amnir Hadachi sõnul on tegemist suunda näitava uurimusega. Ta ütles, et Lõmpsi töö oli esimene selles valdkonnas, mis andis kätte teadmise, et tegemist on üldse uurimisväärse teemaga. Samas näitas see, millised visuaalse tekstituvastuse võtted kõige tulemuslikumad on.

Pikas perspektiivis võib sellist pildituvastust rakendada ka näiteks isesõitvas transpordis, kus saaks läbi sõiduki akna tõlkida raalajas tänavate ja kohvikute nimesid.

Arvutiteadlastele aitas andmeid ehk käsitsi kirjutatud hieroglüüfe koguda Tartu ülikooli jaapani keele õpetaja Eri Miyano.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.