Kadunud liikide tagasitoomisest tõuseks rohkem kahju kui kasu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Flying Puffin/Wikimedia Commons

Ammu kadunud loomade ja lindude tagasitoomine tõotab liigilise mitmekesisuse kasvatamise asemel kiirendada väljasuremise äärel olevate liikide allakäiku, selgub uuest uuringust.

Geenitehnoloogia vallas toimunud revolutsioon on toonud võimaluse näha näiteks lihast ja luust mammutit lähemale kui kunagi varem. Küsimuse, kas see on üleüldse võimalik, asemel on tõusnud esile dilemma, miks seda teha. "Pealtnäha pole mõttel midagi viga. Tood ühe liigi tagasi ja maailma bioloogiline mitmekesisus kasvab ühe liigi võrra," märkis uurimust eestvedanud Joseph Bennett Kanadas asuvast Carletoni ülikoolist.

Bennetti töörühma sõnul pole tegu aga niivõrd sirgjoonelise aritmeetikaga. "Liik tuleb pärast selle elluäratamist loodusesse ümberasustada ja asurkonna alal hoidmiseks selle eest aastaid järjepanu hoolt kanda. Tõenäoliselt hakkaksid seda tegema riiklikud agentuurid, kelle vahendid on niigi piiratud," selgitas ökoloogiaprofessor ERR Novaatorile.

Teisisõnu, kui nende eelarve sellega paralleelselt ei kasva, tuleb teha ohverdusi. Seejuures kaaluvad juba ühe tagasitoodud liigi elushoidmisega kulud ülekaalult üles väljasuremise äärel olevate liikide eest hoolitsemisega seonduvad kulutused.

Ökoloog rõhutas, et pilt muutuks mõneti kõrgendatud erahuvi olemasolul. Kui mõni sihtasutus või ettevõte oleks valmis lisaks liigi elluäratamisele valmis katma ka kõik ülejäänud kulud, võiks see tähendada tõepoolest bioloogilise mitmekesisuse kasvu. Tehtavad jõupingutused võiks parandada ka mõne teise lähedast ökoloogilist nišši täitva liigi eluolu.

"Ent ükskõik kust otsast sa seda vaatad, saaks meie arvutuste kohaselt päästa selleks kulutatava raha eest 3 – 8 väljasuremise äärel, kuid veel elusolevat liiki. Seetõttu on raske näha, kuidas saab väljasurnud liikide tagasitoomist looduskaitsel põhinevate põhjendustega," nentis Bennett. Ökoloog lisas, et igal aastal kaob maailmast tuhatkond liiki. Kandidaate, kelle väljasuremist ära hoida, oleks küllaga.

Mõneti väiksemad oleks väljasurnud taimeliikidega tagasitoomisega seonduvad kulutused. Neid on hõlpsam kasvuhoones paljundada ja täita seejärel nendega loodusmaastikke. "Lisaks sellele on loomadel kultuur. Kui keegi üritataks näiteks mammutit ellu äratada, oleks tema kasuemaks elevant. Samahästi võiks gorilla kasvatada üles inimlapse. Osaliselt on ka seetõttu raske hinnata, kui palju "tõeliste" mammutite populatsiooni taastamine maksma läheks või kui võimalik see üldse oleks," nentis Bennett.

Inimpsühholoogia eripärad
Ökoloog märkis, et liikide ellu äratamisega seonduvad põhjendused põhjalikumat uurimist. Jättes kõrvale mõneti eksliku arusaama selle ökoloogilisest kasulikkusest võib eristada laias laastus kolme argumenti. "Võimalus näha kunagi elavat ja hingavat mammutit on mõneti võrreldav Kuule või Marsile minekuga. See on üks sellistest teaduslikest ja tehnilistest väljakutsetest, mille nimel töötamine teadlased, rääkimata tavainimestest lihtsalt käima tõmbab," mõtiskles Bennett.

Samas ei uskunud ta, et väga paljud teadlased hellitavad peas nn Jurassic Parki stsenaariumit ehk oma loomingu pealt kasumi teenimist.

Alati võib tema sõnul väita, et väljasurnud liikidega tegelemine aitab paremini mõista väga väikese asurkonnaga liikide geneetikat ja näidata kätte võimalused nende geneetilise mitmekesisuse turgutamiseks. Põhjendus on aga taas küsitav. Miks mitte pöörata tähelepanu kohe nendele liikidele? Näiteks elab maailmas täna alla viie valge ninasarviku.

Teemaga seonduvatest eetilistest aspektidest võib samas aru saada. "Oleme teinud ajaloo vältel vigu, väga ränki vigu. On inimloomuses üritada neid parandada. Selle käigus ei tohiks teha aga uusi vigu," lisas ökoloog. Bennett ei välistanud, et leidub kadunud liike, kelle tagasitoomiseks tehtavad kulutused võiksid teiste liikide seisundit parandada. Näiteks leidis töörühm analüüsis, et Uus-Meremaa meelindlase Anthornis melanocephala elluäratamine võiks parandada veel 39 liigi seisundit.

"Kuid kui ma peaksin töö sõnumi kuidagi kokku võtma, siis on alati parem töötada elavate kui surnute kallal," rõhutas ökoloog.

Kokku kaalus Bennett kolleegidega vastavalt viie ja 11 Austraalia kaguosas ning Uus-Meremaal väljasurnud liigi tagasitoomisega seonduvaid kulutusi. Analüüs haaras kümmet linnu-, ühte konna- ja kukkurloomaliiki ning nelja taimeliiki.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology and Evolution.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.