Kadunud liikide tagasitoomisest tõuseks rohkem kahju kui kasu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Flying Puffin/Wikimedia Commons

Ammu kadunud loomade ja lindude tagasitoomine tõotab liigilise mitmekesisuse kasvatamise asemel kiirendada väljasuremise äärel olevate liikide allakäiku, selgub uuest uuringust.

Geenitehnoloogia vallas toimunud revolutsioon on toonud võimaluse näha näiteks lihast ja luust mammutit lähemale kui kunagi varem. Küsimuse, kas see on üleüldse võimalik, asemel on tõusnud esile dilemma, miks seda teha. "Pealtnäha pole mõttel midagi viga. Tood ühe liigi tagasi ja maailma bioloogiline mitmekesisus kasvab ühe liigi võrra," märkis uurimust eestvedanud Joseph Bennett Kanadas asuvast Carletoni ülikoolist.

Bennetti töörühma sõnul pole tegu aga niivõrd sirgjoonelise aritmeetikaga. "Liik tuleb pärast selle elluäratamist loodusesse ümberasustada ja asurkonna alal hoidmiseks selle eest aastaid järjepanu hoolt kanda. Tõenäoliselt hakkaksid seda tegema riiklikud agentuurid, kelle vahendid on niigi piiratud," selgitas ökoloogiaprofessor ERR Novaatorile.

Teisisõnu, kui nende eelarve sellega paralleelselt ei kasva, tuleb teha ohverdusi. Seejuures kaaluvad juba ühe tagasitoodud liigi elushoidmisega kulud ülekaalult üles väljasuremise äärel olevate liikide eest hoolitsemisega seonduvad kulutused.

Ökoloog rõhutas, et pilt muutuks mõneti kõrgendatud erahuvi olemasolul. Kui mõni sihtasutus või ettevõte oleks valmis lisaks liigi elluäratamisele valmis katma ka kõik ülejäänud kulud, võiks see tähendada tõepoolest bioloogilise mitmekesisuse kasvu. Tehtavad jõupingutused võiks parandada ka mõne teise lähedast ökoloogilist nišši täitva liigi eluolu.

"Ent ükskõik kust otsast sa seda vaatad, saaks meie arvutuste kohaselt päästa selleks kulutatava raha eest 3 – 8 väljasuremise äärel, kuid veel elusolevat liiki. Seetõttu on raske näha, kuidas saab väljasurnud liikide tagasitoomist looduskaitsel põhinevate põhjendustega," nentis Bennett. Ökoloog lisas, et igal aastal kaob maailmast tuhatkond liiki. Kandidaate, kelle väljasuremist ära hoida, oleks küllaga.

Mõneti väiksemad oleks väljasurnud taimeliikidega tagasitoomisega seonduvad kulutused. Neid on hõlpsam kasvuhoones paljundada ja täita seejärel nendega loodusmaastikke. "Lisaks sellele on loomadel kultuur. Kui keegi üritataks näiteks mammutit ellu äratada, oleks tema kasuemaks elevant. Samahästi võiks gorilla kasvatada üles inimlapse. Osaliselt on ka seetõttu raske hinnata, kui palju "tõeliste" mammutite populatsiooni taastamine maksma läheks või kui võimalik see üldse oleks," nentis Bennett.

Inimpsühholoogia eripärad
Ökoloog märkis, et liikide ellu äratamisega seonduvad põhjendused põhjalikumat uurimist. Jättes kõrvale mõneti eksliku arusaama selle ökoloogilisest kasulikkusest võib eristada laias laastus kolme argumenti. "Võimalus näha kunagi elavat ja hingavat mammutit on mõneti võrreldav Kuule või Marsile minekuga. See on üks sellistest teaduslikest ja tehnilistest väljakutsetest, mille nimel töötamine teadlased, rääkimata tavainimestest lihtsalt käima tõmbab," mõtiskles Bennett.

Samas ei uskunud ta, et väga paljud teadlased hellitavad peas nn Jurassic Parki stsenaariumit ehk oma loomingu pealt kasumi teenimist.

Alati võib tema sõnul väita, et väljasurnud liikidega tegelemine aitab paremini mõista väga väikese asurkonnaga liikide geneetikat ja näidata kätte võimalused nende geneetilise mitmekesisuse turgutamiseks. Põhjendus on aga taas küsitav. Miks mitte pöörata tähelepanu kohe nendele liikidele? Näiteks elab maailmas täna alla viie valge ninasarviku.

Teemaga seonduvatest eetilistest aspektidest võib samas aru saada. "Oleme teinud ajaloo vältel vigu, väga ränki vigu. On inimloomuses üritada neid parandada. Selle käigus ei tohiks teha aga uusi vigu," lisas ökoloog. Bennett ei välistanud, et leidub kadunud liike, kelle tagasitoomiseks tehtavad kulutused võiksid teiste liikide seisundit parandada. Näiteks leidis töörühm analüüsis, et Uus-Meremaa meelindlase Anthornis melanocephala elluäratamine võiks parandada veel 39 liigi seisundit.

"Kuid kui ma peaksin töö sõnumi kuidagi kokku võtma, siis on alati parem töötada elavate kui surnute kallal," rõhutas ökoloog.

Kokku kaalus Bennett kolleegidega vastavalt viie ja 11 Austraalia kaguosas ning Uus-Meremaal väljasurnud liigi tagasitoomisega seonduvaid kulutusi. Analüüs haaras kümmet linnu-, ühte konna- ja kukkurloomaliiki ning nelja taimeliiki.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology and Evolution.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.