Tavaline ja antiaine käituvad erinevalt   ({{commentsTotal}})

Teadlased on avastanud uue erinevuse aine ja antiaine vahel, mis võib aidata seletada, miks on universumis üldse ainet.

Marcin Kucharczyk Poola Teaduste Akadeemia tuumafüüsika instituudist ja ta kolleegid uurisid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis tehtud katsete tulemusi ja teatavad nüüd ajakirjas Nature Physics, et lambdabarüonid ja antilambdabarüonid lagunevad natuke erineval viisil.

Lambdabarüonid on meile aatomituumadest tuttavate prootoni ja neutroni sarnased osakesed, mis alatihti lagunevad iseenesest laiali, muundudes prootoniks ja lisaks veel mõneks väiksemaks osakeseks, mis lendavad laiali kindla nurga all. Antilambdabarüonid on antiaine osakesed, antiprootoni ja antineutroni sarnased, mis lagunevad laiali aegajalt antiprootoniks ja veel mõneks väiksemaks osakeseks.

Kucharczyk ja ta kolleegid märkasid nüüd neid lagunemisi uurides, et antilambdabarüoni lagunemisproduktid lendavad laiali natuke teistsuguse nurga all kui lambdabarüoni lagunemisproduktid.

See aga on väga tähelepanuväärne, sest üldiselt käituvad antiaineosakesed alati täpselt samamoodi kui aineosakesed, välja arvatud juhtudel, mil tuleb arvesse antiosakeste vastandmärgiline elektrilaeng ja muud niinimetatud kvantarvud võrreldes vastavate tavaliste aineosakestega.

Teadlased on ammu kahtlustanud, et mingi väike erinevus lisaks märkide erinevusele peab osakeste ja antiosakeste vahel veel olema, sest kui ainus erinevus seisneks märkides, siis oleks Suures Paugus tekkinud ainet ja antiainet ühepalju. Need oleks vastastikku teineteist hävitanud ja maailmaruum oleks tähtedest, planeetidest ja inimestest tühi.

Aine ja antiaine vahelist väikest ebasümmeetriat on teadlased tegelikult märganud ka varem, aga seda ainult lambdabarüonist ja teistest barüonidest väiksemate osakeste mesonite juures. Selleks, et nähtuse põhjuse jälile saada, tuleks Kucharczyki sõnul teha aga veel rohkesti uuringuid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.