Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte ({{commentsTotal}})

Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestis muinsuskaitseametile antud üle pea 60 aarde- või peitleidu, millest pooled pärinevad viikingiajast ning teine pool 16. või 17. sajandist. Põhjamaades ainulaadne provintsiaalrooma münte sisaldav Varudi-Vanaküla leid võis maapõue jääda aga juba 3. sajandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidja ja näituse kuraator Mauri Kiudsoo ütles, et ligemale kaks kolmandikku sellesse kogusse kuuluvatest müntidest on löödud tänapäeva Türgi territooriumil Tarsases. "Neid me siis nimetame provintsiaalideks ehk provintsiaalrooma müntideks, mille nominaalset väärtust tänapäeval väga keegi ei teagi. Ja ei kusagilt mujalt Põhjamaadest ega Baltimaadest ei ole veel tulnud päevavalgele sellise koostisega leidu," ütles Kiudsoo.

Varudi-Vanaküla leiu abil saavad arheoloogid kuraatori Mauri Kiudsoo sõnul kindlalt väita, et Rooma pronksmünte kasutati muinasaegses Eestis uute, kohalike ehete valmistamiseks, mitte maksmiseks. Mündid võisid Eestisse jõuda mööda Dnepri veeteed.

"See Varudi-Vanaküla leid annab meile aimu sellest, et Dnepri veetee, mis siis ühendas Põhjalat Musta merega, eksisteeris juba vähemalt kolmanda sajandi keskpaigas. Nii et arvatavasti need mündid ongi meile tulnud mööda Dnepri veeteed. Nii et see leid annab meile täiesti uut teadmist tollaste kontaktide osas," sõnas Kiudsoo.

Kas ja kus võiks Rooma münte Eestis veel leiduda, arheoloogid praegu ei tea.

"Arheoloogia arhiiv ju talletub teadupärast maapõues ja selle sisu ega koostise kohta pole meil tegelikult õrna aimugi," lisas kuraator veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.