Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte ({{commentsTotal}})

Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestis muinsuskaitseametile antud üle pea 60 aarde- või peitleidu, millest pooled pärinevad viikingiajast ning teine pool 16. või 17. sajandist. Põhjamaades ainulaadne provintsiaalrooma münte sisaldav Varudi-Vanaküla leid võis maapõue jääda aga juba 3. sajandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidja ja näituse kuraator Mauri Kiudsoo ütles, et ligemale kaks kolmandikku sellesse kogusse kuuluvatest müntidest on löödud tänapäeva Türgi territooriumil Tarsases. "Neid me siis nimetame provintsiaalideks ehk provintsiaalrooma müntideks, mille nominaalset väärtust tänapäeval väga keegi ei teagi. Ja ei kusagilt mujalt Põhjamaadest ega Baltimaadest ei ole veel tulnud päevavalgele sellise koostisega leidu," ütles Kiudsoo.

Varudi-Vanaküla leiu abil saavad arheoloogid kuraatori Mauri Kiudsoo sõnul kindlalt väita, et Rooma pronksmünte kasutati muinasaegses Eestis uute, kohalike ehete valmistamiseks, mitte maksmiseks. Mündid võisid Eestisse jõuda mööda Dnepri veeteed.

"See Varudi-Vanaküla leid annab meile aimu sellest, et Dnepri veetee, mis siis ühendas Põhjalat Musta merega, eksisteeris juba vähemalt kolmanda sajandi keskpaigas. Nii et arvatavasti need mündid ongi meile tulnud mööda Dnepri veeteed. Nii et see leid annab meile täiesti uut teadmist tollaste kontaktide osas," sõnas Kiudsoo.

Kas ja kus võiks Rooma münte Eestis veel leiduda, arheoloogid praegu ei tea.

"Arheoloogia arhiiv ju talletub teadupärast maapõues ja selle sisu ega koostise kohta pole meil tegelikult õrna aimugi," lisas kuraator veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.