Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte ({{commentsTotal}})

Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestis muinsuskaitseametile antud üle pea 60 aarde- või peitleidu, millest pooled pärinevad viikingiajast ning teine pool 16. või 17. sajandist. Põhjamaades ainulaadne provintsiaalrooma münte sisaldav Varudi-Vanaküla leid võis maapõue jääda aga juba 3. sajandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidja ja näituse kuraator Mauri Kiudsoo ütles, et ligemale kaks kolmandikku sellesse kogusse kuuluvatest müntidest on löödud tänapäeva Türgi territooriumil Tarsases. "Neid me siis nimetame provintsiaalideks ehk provintsiaalrooma müntideks, mille nominaalset väärtust tänapäeval väga keegi ei teagi. Ja ei kusagilt mujalt Põhjamaadest ega Baltimaadest ei ole veel tulnud päevavalgele sellise koostisega leidu," ütles Kiudsoo.

Varudi-Vanaküla leiu abil saavad arheoloogid kuraatori Mauri Kiudsoo sõnul kindlalt väita, et Rooma pronksmünte kasutati muinasaegses Eestis uute, kohalike ehete valmistamiseks, mitte maksmiseks. Mündid võisid Eestisse jõuda mööda Dnepri veeteed.

"See Varudi-Vanaküla leid annab meile aimu sellest, et Dnepri veetee, mis siis ühendas Põhjalat Musta merega, eksisteeris juba vähemalt kolmanda sajandi keskpaigas. Nii et arvatavasti need mündid ongi meile tulnud mööda Dnepri veeteed. Nii et see leid annab meile täiesti uut teadmist tollaste kontaktide osas," sõnas Kiudsoo.

Kas ja kus võiks Rooma münte Eestis veel leiduda, arheoloogid praegu ei tea.

"Arheoloogia arhiiv ju talletub teadupärast maapõues ja selle sisu ega koostise kohta pole meil tegelikult õrna aimugi," lisas kuraator veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.