Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte ({{commentsTotal}})

Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestis muinsuskaitseametile antud üle pea 60 aarde- või peitleidu, millest pooled pärinevad viikingiajast ning teine pool 16. või 17. sajandist. Põhjamaades ainulaadne provintsiaalrooma münte sisaldav Varudi-Vanaküla leid võis maapõue jääda aga juba 3. sajandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidja ja näituse kuraator Mauri Kiudsoo ütles, et ligemale kaks kolmandikku sellesse kogusse kuuluvatest müntidest on löödud tänapäeva Türgi territooriumil Tarsases. "Neid me siis nimetame provintsiaalideks ehk provintsiaalrooma müntideks, mille nominaalset väärtust tänapäeval väga keegi ei teagi. Ja ei kusagilt mujalt Põhjamaadest ega Baltimaadest ei ole veel tulnud päevavalgele sellise koostisega leidu," ütles Kiudsoo.

Varudi-Vanaküla leiu abil saavad arheoloogid kuraatori Mauri Kiudsoo sõnul kindlalt väita, et Rooma pronksmünte kasutati muinasaegses Eestis uute, kohalike ehete valmistamiseks, mitte maksmiseks. Mündid võisid Eestisse jõuda mööda Dnepri veeteed.

"See Varudi-Vanaküla leid annab meile aimu sellest, et Dnepri veetee, mis siis ühendas Põhjalat Musta merega, eksisteeris juba vähemalt kolmanda sajandi keskpaigas. Nii et arvatavasti need mündid ongi meile tulnud mööda Dnepri veeteed. Nii et see leid annab meile täiesti uut teadmist tollaste kontaktide osas," sõnas Kiudsoo.

Kas ja kus võiks Rooma münte Eestis veel leiduda, arheoloogid praegu ei tea.

"Arheoloogia arhiiv ju talletub teadupärast maapõues ja selle sisu ega koostise kohta pole meil tegelikult õrna aimugi," lisas kuraator veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.