Elu kinnitas Maal kanda arvatust sadu miljoneid aastaid varem ({{commentsTotal}})

Ürgelule viitavad hematiidiketikesed.
Ürgelule viitavad hematiidiketikesed. Autor/allikas: Matthew Dodd

Kanada rannikult leitud bakterijäänuste vanus küündib vähemalt 3,77 miljardi aastani, selgub värskest uurimusest. Vanimad teadaolevad elutegevuse jäljed viitavad, et elu võis Maal kanda kinnitada ja mitmekesistuma hakata vaid paarsada miljonit aastat pärast planeedi tekkimist.

"Sõltuvalt dateerimismeetodist ulatub fossiilide vanus 3,77 või isegi 4,29 miljardi aastani. Uurimus annab kindlust ideele, et elu tekkis õige pea pärast Maa moodustumist veealuste vulkaaniliste lõõride lähistel," selgitas ERR Novaatorile uurimuse esimene autor Matthew Dodd. Londoni ülikooli kolledži doktorandi sõnul oleks sügavikest eralduv raud pakkunud bakteritele rikkalikku toidulauda. Tõenäoliselt hankisid esimesed elusorganismid nimelt energiat raua oksüdeerimisest. Lihtsamalt öelduna püsisid nad elus tänu roostetamisel vabanevale energiale.

Leidu kirjeldav uurimus ilmus pelgalt pool aastat pärast austraalia teadlaste teadet Gröönimaa rannikult 3,72 miljardi aasta vanuste fossiilide leidmisest. "Sealne keskkond oli hoopis teine. Tegu oli madala rannikumerega. See viitab, et elu õppis väga kiiresti toime tulema väga erinevates tingimustes. Me ei lükka seega uurimusega kaugemale minevikku vaid elu tekkimise algusaega, vaid saame öelda midagi ka mitmekesistumise kiiruse kohta," rõhutas Dodd. Samas möönas ta, et teadlaskogukond pole veel eelmisel aastal ilmunud tööd täielikult omaks võtnud.

Probleeme nähakse kokkuleppeliselt ka seni kõige vanemaks peetud mikrofossiile kirjeldava töö juures. Osa teadlastest arvavad, et Lääne-Austraaliast päevavalgele tulnud 3,46 miljardi aasta vanused väidetavad elu jäljed võisid tekkida ka eluga mitteseotud nähtuste tulemusel. Erinevalt taimedest ja loomadest ei jää bakteritest maha nende endi fossiile. Leppida tuleb vaid nende potentsiaalsete elutegevuse jälgedega. Seega peavad teadlased esmalt veenduma, et settekivimite kuhjatised või mikrostruktuurid ei saa tekkida mingil muul viisil.

Kvartsis peitunud mikrofossiilid sarnanevad tänapäeva mikroobide poolt jäetavatele jälgedele. Hematiit on punakas, kvarts valge ja magnetiit must. Autor: Matthew Dodd

Kvartsis peitunud mikrofossiilid sarnanevad tänapäeva mikroobide poolt jäetavatele jälgedele. Hematiit on punakas, kvarts valge ja magnetiit must. Matthew Dodd

"Veealuste vulkaanilõõride lähistel on see eriti raske. Võimalike keemiliste reaktsioonide nimekiri on päris pikk. Laseriga tehtud uuringute põhjal leitud mineraalide ja mikrostruktuuride kuju põhjal saame olla antud juhul aga väga kindlad, et need tekkisid just bakterite elutegevuse toimel," selgitas Dodd.

Põhjuseid on mitu. Esiteks sarnanevad rauast ja hapnikust koosnevad kuni poole millimeetri pikkused hematiidiketikesed kinnitatult rauda oksüdeerivate bakterite elutegevuse kõrvalsaadustele. Teiseks paikneb hematiit sentimeetrise läbimõõduga rosettides ja graanulites. Neid omakorda on nooremate fossiilide puhul seostatud eluvormi hukkumise järel algava valkude lagunemisega.

Järgmise sammuna kavatseb Dodd kolleegidega täpsemalt uurida elusa ja eluta protsesside tulemusel tekkiva süsinikupõhise aine erinevusi. "See pole kasulik vaid Maa varajase elu otsingutel, vaid ka ülejäänud Päikesesüsteemis. Näiteks juhul, kui leiame kulguritega Marsil orgaanilise aine jälgi, peame teadma, kas selle taga võisid olla bakterid," sõnas Dodd. Tarviliku võrdlusmaterjali ja andmebaaside loomine nõuab aega ja kannatust.

Doktorandi sõnul kasvatas mikrofossiilide leidmine tõenäosust, et Marsilt vähemalt kunagise elu jälgi ka leitakse. "Nii Maal kui ka Marsil olid samal ajastul vedelas olekus ookeanid. See paneb mõtlema... Kui me aga tulevikus Marsilt samast ajastust pärinevaid bakterite fossiile ei leia, viitab see, et elu teke Maal oli jabur õnnetus," mõtiskles Dodd.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.