Metsanduse innovatsiooni kannustavad piirangud ({{commentsTotal}})

Hiljuti Eesti maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Meelis Tederi sõnul pole metsandus eriti innovatiivne ehk uuenduslik valdkond. Pigem toimub uuendus puidutöötlemises või nendes valdkondades, mis valmistavad seadmeid, olgu need siis metsanduse või puidutöötlemise tarbeks.

Oma doktoritöös vaatles Teder Eesti metsa- ja puidutöötlussektoris toimunut aastatel 1990–2010 ning keskendub täpsemalt institutsionaalsele innovatsioonile Eesti metsapoliitikas. Sealjuures töötas ta läbi metsapoliitika dokumendid ning leidis, et innovatsiooni ehk uuenduse mõistet otsesõnu neis ei käsitletagi. Kõige lähemaks mõisteks võib pidada konkurentsivõimet. Üheks põhjuseks võib siinjuures olla see, et metsandust kiputakse pidama “mahajäänud tehnoloogiaga”, traditsiooniliseks või küpseks tööstusharuks.

Eesti metsandus on üks uuenduslikumaid

Vaatamata sellele, et Eesti metsandus pole otseselt uuenduse poole püüelnud, on meie positsioon ses vallas muu ilmaga võrreldes hea. “Ma ütleks, et Eesti metsatööstus on üks innovatiivsemaid maailmas,” sõnas Meelis Teder. Meie uuenduslikkus metsanduses võib tuleneda samast põhjusest nagu Eesti kiire infotehnoloogia areng ja arvutiseerumine: “Võib-olla seetõttu, et kõik need investeeringud tehti meil suhteliselt hilja võrreldes teiste riikidega ja selge see, et kui tehakse investeering, siis kasutatakse hetke kõige värskemat tehnoloogiat,” leidis Teder. Tänu sellele saab pidada Eesti metsandust ja puidutöötlemist eeskujulikuks ning konkurentsivõimeliseks.

Uuenduste üheks põhjuseks on järelevalve

Üheks Eesti metsamajanduse uuenduse vedajaks on olnud aga metsaõigusrikkumised ja ebaseaduslikud raided. “Näiteks metsaregistri avalik veebiteenus, mis tehti pigem erametsaomanike kontrollimiseks, sisaldab nüüd selliseid lahendusi, mida igaüks saab kasutada,” kirjeldas Teder. Mobiilirakenduste ja muude IT-lahenduste mõju metsanduse uuendusele Meelis Teder aga suuremat ei tähtsustaks. “Mobiiliäppide täpsus ei pruugi kõige suurem olla, kuigi teatud praktiliste rakenduste jaoks on nad üsna head. Samas teadusuuringuid nende baasil ei tee,” sõnas ta, lisades, et see jääb juba tema uuringust väljapoole ning on uuritust kitsam valdkond.

Piirangud sunnivad uusi lahendusi otsima

Nii nagu olud on üldisemas plaanis Eesti metsanduse võrdlemisi uuenduslikuks vorminud, kannustavad piirangud mõnikord traditsioonilisi vahendeid uuel moel või uues valdkonnas rakendama. Doktoritööst võib leida sellekohaseid juhtumiuuringuid, kus väljaspool hooaega, raie-, veo- või kütusepiirangute sunnil otsitakse tühja seisvatele seadmetele rakendust mujal. “Kui meil 2004. aastal piirati oluliselt raiemahtusid, siis mõned masinaomanikud, kellel enam siin tööd polnud, läksid välismaale. Aga need, kes Eestisse jäid, hakkasid oma tehnikat kasutama hoopis teises valdkonnas, ükskõik kas prügimajanduses, vanade prügilate katmiseks või tee-ehituseks. Nii et ka see on innovatsioon, kuigi nüüd jah mitte võib-olla metsasektori seisukohalt,” kirjeldas Teder uuendusvõimalusi.

Mõnikord on uute suundade otsimisel kasu teiste riikide, naabrite poole vaatamisel, nii nagu meil tihtipeale just põhjanaabreid eeskujuks tuuakse. Kuid vähemalt nii mitmetahulises valdkonnas nagu metsanduspoliitika sama malli kasutada ei saa. “Igal pool on ise nüansid, erinev seadusloome praktika ja erinevad kultuuritraditsioonid, nii et üheselt siin kedagi kindlasti järgida ei saa,” rääkis Teder. Küll aga jälgitakse tasand või paar madalamal, ettevõtjate seas konkurente, kes sageli asuvad teistes riikides, ja kelle järgi mõnikord ka joondutakse.



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.