Laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses ({{commentsTotal}})

Anchiornis kunstniku nägemuses.
Anchiornis kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Julius T. Csotonyi

Lindudele iseloomulikud esijäsemed, jalad ja saba olid juba 160 miljoni aasta eest elanud nelja tiivaga dinosaurusel Anchiornis. Teadlased loodavad, et uuringus kasutatud uudse tehnikaga on võimalik leida sauruste luudelt lisaks lihastele ka siseorganite jälgi.

"Imeilusalt säilinud fossiile, millel võib näha nii skeletiehitust kui ka sulgi on leitud tänaseks väga palju. Suur osa sauruste anatoomiast on meie jaoks aga endiselt tundmatu. Pehmed koed ei ela lihtsalt fossiliseerumisprotsessi väga hästi üle," nentis uurimuse üks juhtivautoritest Michael Pittman ERR Novaatorile antud intervjuus. Hong Kongi ülikooli paleontoloogiaprofessor lisas, et tihti on näiteks lihased ja nahk tegelikult kivististes osaliselt säilinud. Seda pole lihtsalt palja silmaga näha.

Saurusetiib laserivalguses. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

Siin tulebki mängu laser-indutseeritud fluorestsents. Lihtsalt öelduna valgustavad teadlased luid võimsa laseriga ja uurivad seejärel, kuidas hajub neilt erinevat värvi valgus. Tehnika võimaldab märgata detaile, mis jääksid muidu märkamatuks. "Tegu on teadusega selle kõige ehtsamal kujul. Valgustame laseriga luid ja ei tea eales ette, mida leiame. Ma olen küllaltki kindel, et ühel heal päeval saame tehnika abil paremini aimu, kuidas nägi välja näiteks dinosauruste süda ja maks," mõtiskles Pittman.

Hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud töö tarbeks otsis Pittman koos Hiinas asuva Linyi ülikooli paleontoloogi Xiaoli Wangi töörühmaga pehmete kudede jälgijuura ajastu lõpul elanud pea 230 dinosauruse skeletilt. Nelja tiivaga Anchiornis`t peeti selle luustiku ja sulgede põhjal kunagi sedavõrd linnulikuks, et arvati kunagi pärislindude sekka. Uue liigituse järgi kuulub saurus esimeste lindudega samasse liigirühma. Tegu pole siiski nende otsese eellasega.

Uuringute põhjal koostatud rekonstruktsioon. Mustade alade kohta ei õnnestunud piisavat infot koguda. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

"Olendi anatoomia uurimine aitab meil paremini mõista evolutsiooni esimesi katsetusi lennuvõime vallas. Sulgedega kaetud pikkade esijäsemete põhjal on varem oletatud, et Anchiornis oli võimeline liuglema. Tema lennusuled polnud aga teiste arvates selleks väga sobilikud," lisas Pittman.

Üheksa kõige paremini säilinud isendi rekonstruktsiooni põhjal saab nüüd öelda, et sauruse jalad sarnanesid kalkuni omale, looma esijäsemed meenutasid linnutiibu ja saba oli võrdlemisi nõtke. Samuti leidis töörühm jälgi esijäsemeid tagajäsemetega ühendavast nahast.

Täiendavat tõstejõudu pakkuv lennus on olemas ka tänapäeva lindudel, nahkhiirtel ja liuglemisvõimelisel imetajatel. Midagi kindlat viimase põhjal öelda ei saa. Lennus on olemas ka näiteks mõnedel Uus-Meremaa lennuvõimetutel lindudel. Tervikuna võib pidada Anchiornis`e keha seega autorite sõnul veidi aerodünaamiliseks.

"Meetod sauruste tegeliku kehakuju väljaselgitamiseks avab meile võimaluse näha esimeste lindude evolutsiooni, erinevaid evolutsiooni katsetusi ja lennuvõimet teket täiesti uues valguses," sõnas Pittman. Nii plaanibki paleontoloog keskenduda esmajärjekorras teiste linnusarnaste dinosauruste fossiilide uurimisele. Samas rõhutas ta laser-indutseeritud fluorestsents pakub uusi võimalusi ka teiste loomade, näiteks kalade, krokodillide ja molluskite arengu uurimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.