Laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses ({{commentsTotal}})

Anchiornis kunstniku nägemuses.
Anchiornis kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Julius T. Csotonyi

Lindudele iseloomulikud esijäsemed, jalad ja saba olid juba 160 miljoni aasta eest elanud nelja tiivaga dinosaurusel Anchiornis. Teadlased loodavad, et uuringus kasutatud uudse tehnikaga on võimalik leida sauruste luudelt lisaks lihastele ka siseorganite jälgi.

"Imeilusalt säilinud fossiile, millel võib näha nii skeletiehitust kui ka sulgi on leitud tänaseks väga palju. Suur osa sauruste anatoomiast on meie jaoks aga endiselt tundmatu. Pehmed koed ei ela lihtsalt fossiliseerumisprotsessi väga hästi üle," nentis uurimuse üks juhtivautoritest Michael Pittman ERR Novaatorile antud intervjuus. Hong Kongi ülikooli paleontoloogiaprofessor lisas, et tihti on näiteks lihased ja nahk tegelikult kivististes osaliselt säilinud. Seda pole lihtsalt palja silmaga näha.

Saurusetiib laserivalguses. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

Siin tulebki mängu laser-indutseeritud fluorestsents. Lihtsalt öelduna valgustavad teadlased luid võimsa laseriga ja uurivad seejärel, kuidas hajub neilt erinevat värvi valgus. Tehnika võimaldab märgata detaile, mis jääksid muidu märkamatuks. "Tegu on teadusega selle kõige ehtsamal kujul. Valgustame laseriga luid ja ei tea eales ette, mida leiame. Ma olen küllaltki kindel, et ühel heal päeval saame tehnika abil paremini aimu, kuidas nägi välja näiteks dinosauruste süda ja maks," mõtiskles Pittman.

Hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud töö tarbeks otsis Pittman koos Hiinas asuva Linyi ülikooli paleontoloogi Xiaoli Wangi töörühmaga pehmete kudede jälgijuura ajastu lõpul elanud pea 230 dinosauruse skeletilt. Nelja tiivaga Anchiornis`t peeti selle luustiku ja sulgede põhjal kunagi sedavõrd linnulikuks, et arvati kunagi pärislindude sekka. Uue liigituse järgi kuulub saurus esimeste lindudega samasse liigirühma. Tegu pole siiski nende otsese eellasega.

Uuringute põhjal koostatud rekonstruktsioon. Mustade alade kohta ei õnnestunud piisavat infot koguda. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

"Olendi anatoomia uurimine aitab meil paremini mõista evolutsiooni esimesi katsetusi lennuvõime vallas. Sulgedega kaetud pikkade esijäsemete põhjal on varem oletatud, et Anchiornis oli võimeline liuglema. Tema lennusuled polnud aga teiste arvates selleks väga sobilikud," lisas Pittman.

Üheksa kõige paremini säilinud isendi rekonstruktsiooni põhjal saab nüüd öelda, et sauruse jalad sarnanesid kalkuni omale, looma esijäsemed meenutasid linnutiibu ja saba oli võrdlemisi nõtke. Samuti leidis töörühm jälgi esijäsemeid tagajäsemetega ühendavast nahast.

Täiendavat tõstejõudu pakkuv lennus on olemas ka tänapäeva lindudel, nahkhiirtel ja liuglemisvõimelisel imetajatel. Midagi kindlat viimase põhjal öelda ei saa. Lennus on olemas ka näiteks mõnedel Uus-Meremaa lennuvõimetutel lindudel. Tervikuna võib pidada Anchiornis`e keha seega autorite sõnul veidi aerodünaamiliseks.

"Meetod sauruste tegeliku kehakuju väljaselgitamiseks avab meile võimaluse näha esimeste lindude evolutsiooni, erinevaid evolutsiooni katsetusi ja lennuvõimet teket täiesti uues valguses," sõnas Pittman. Nii plaanibki paleontoloog keskenduda esmajärjekorras teiste linnusarnaste dinosauruste fossiilide uurimisele. Samas rõhutas ta laser-indutseeritud fluorestsents pakub uusi võimalusi ka teiste loomade, näiteks kalade, krokodillide ja molluskite arengu uurimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: