Laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses ({{commentsTotal}})

Anchiornis kunstniku nägemuses. Autor: Julius T. Csotonyi

Lindudele iseloomulikud esijäsemed, jalad ja saba olid juba 160 miljoni aasta eest elanud nelja tiivaga dinosaurusel Anchiornis. Teadlased loodavad, et uuringus kasutatud uudse tehnikaga on võimalik leida sauruste luudelt lisaks lihastele ka siseorganite jälgi.

"Imeilusalt säilinud fossiile, millel võib näha nii skeletiehitust kui ka sulgi on leitud tänaseks väga palju. Suur osa sauruste anatoomiast on meie jaoks aga endiselt tundmatu. Pehmed koed ei ela lihtsalt fossiliseerumisprotsessi väga hästi üle," nentis uurimuse üks juhtivautoritest Michael Pittman ERR Novaatorile antud intervjuus. Hong Kongi ülikooli paleontoloogiaprofessor lisas, et tihti on näiteks lihased ja nahk tegelikult kivististes osaliselt säilinud. Seda pole lihtsalt palja silmaga näha.

Saurusetiib laserivalguses. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

Siin tulebki mängu laser-indutseeritud fluorestsents. Lihtsalt öelduna valgustavad teadlased luid võimsa laseriga ja uurivad seejärel, kuidas hajub neilt erinevat värvi valgus. Tehnika võimaldab märgata detaile, mis jääksid muidu märkamatuks. "Tegu on teadusega selle kõige ehtsamal kujul. Valgustame laseriga luid ja ei tea eales ette, mida leiame. Ma olen küllaltki kindel, et ühel heal päeval saame tehnika abil paremini aimu, kuidas nägi välja näiteks dinosauruste süda ja maks," mõtiskles Pittman.

Hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud töö tarbeks otsis Pittman koos Hiinas asuva Linyi ülikooli paleontoloogi Xiaoli Wangi töörühmaga pehmete kudede jälgijuura ajastu lõpul elanud pea 230 dinosauruse skeletilt. Nelja tiivaga Anchiornis`t peeti selle luustiku ja sulgede põhjal kunagi sedavõrd linnulikuks, et arvati kunagi pärislindude sekka. Uue liigituse järgi kuulub saurus esimeste lindudega samasse liigirühma. Tegu pole siiski nende otsese eellasega.

Uuringute põhjal koostatud rekonstruktsioon. Mustade alade kohta ei õnnestunud piisavat infot koguda. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

"Olendi anatoomia uurimine aitab meil paremini mõista evolutsiooni esimesi katsetusi lennuvõime vallas. Sulgedega kaetud pikkade esijäsemete põhjal on varem oletatud, et Anchiornis oli võimeline liuglema. Tema lennusuled polnud aga teiste arvates selleks väga sobilikud," lisas Pittman.

Üheksa kõige paremini säilinud isendi rekonstruktsiooni põhjal saab nüüd öelda, et sauruse jalad sarnanesid kalkuni omale, looma esijäsemed meenutasid linnutiibu ja saba oli võrdlemisi nõtke. Samuti leidis töörühm jälgi esijäsemeid tagajäsemetega ühendavast nahast.

Täiendavat tõstejõudu pakkuv lennus on olemas ka tänapäeva lindudel, nahkhiirtel ja liuglemisvõimelisel imetajatel. Midagi kindlat viimase põhjal öelda ei saa. Lennus on olemas ka näiteks mõnedel Uus-Meremaa lennuvõimetutel lindudel. Tervikuna võib pidada Anchiornis`e keha seega autorite sõnul veidi aerodünaamiliseks.

"Meetod sauruste tegeliku kehakuju väljaselgitamiseks avab meile võimaluse näha esimeste lindude evolutsiooni, erinevaid evolutsiooni katsetusi ja lennuvõimet teket täiesti uues valguses," sõnas Pittman. Nii plaanibki paleontoloog keskenduda esmajärjekorras teiste linnusarnaste dinosauruste fossiilide uurimisele. Samas rõhutas ta laser-indutseeritud fluorestsents pakub uusi võimalusi ka teiste loomade, näiteks kalade, krokodillide ja molluskite arengu uurimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.