Laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses ({{commentsTotal}})

Anchiornis kunstniku nägemuses.
Anchiornis kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Julius T. Csotonyi

Lindudele iseloomulikud esijäsemed, jalad ja saba olid juba 160 miljoni aasta eest elanud nelja tiivaga dinosaurusel Anchiornis. Teadlased loodavad, et uuringus kasutatud uudse tehnikaga on võimalik leida sauruste luudelt lisaks lihastele ka siseorganite jälgi.

"Imeilusalt säilinud fossiile, millel võib näha nii skeletiehitust kui ka sulgi on leitud tänaseks väga palju. Suur osa sauruste anatoomiast on meie jaoks aga endiselt tundmatu. Pehmed koed ei ela lihtsalt fossiliseerumisprotsessi väga hästi üle," nentis uurimuse üks juhtivautoritest Michael Pittman ERR Novaatorile antud intervjuus. Hong Kongi ülikooli paleontoloogiaprofessor lisas, et tihti on näiteks lihased ja nahk tegelikult kivististes osaliselt säilinud. Seda pole lihtsalt palja silmaga näha.

Saurusetiib laserivalguses. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

Siin tulebki mängu laser-indutseeritud fluorestsents. Lihtsalt öelduna valgustavad teadlased luid võimsa laseriga ja uurivad seejärel, kuidas hajub neilt erinevat värvi valgus. Tehnika võimaldab märgata detaile, mis jääksid muidu märkamatuks. "Tegu on teadusega selle kõige ehtsamal kujul. Valgustame laseriga luid ja ei tea eales ette, mida leiame. Ma olen küllaltki kindel, et ühel heal päeval saame tehnika abil paremini aimu, kuidas nägi välja näiteks dinosauruste süda ja maks," mõtiskles Pittman.

Hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud töö tarbeks otsis Pittman koos Hiinas asuva Linyi ülikooli paleontoloogi Xiaoli Wangi töörühmaga pehmete kudede jälgijuura ajastu lõpul elanud pea 230 dinosauruse skeletilt. Nelja tiivaga Anchiornis`t peeti selle luustiku ja sulgede põhjal kunagi sedavõrd linnulikuks, et arvati kunagi pärislindude sekka. Uue liigituse järgi kuulub saurus esimeste lindudega samasse liigirühma. Tegu pole siiski nende otsese eellasega.

Uuringute põhjal koostatud rekonstruktsioon. Mustade alade kohta ei õnnestunud piisavat infot koguda. Wang XL, Pittman M et al. 2017.

"Olendi anatoomia uurimine aitab meil paremini mõista evolutsiooni esimesi katsetusi lennuvõime vallas. Sulgedega kaetud pikkade esijäsemete põhjal on varem oletatud, et Anchiornis oli võimeline liuglema. Tema lennusuled polnud aga teiste arvates selleks väga sobilikud," lisas Pittman.

Üheksa kõige paremini säilinud isendi rekonstruktsiooni põhjal saab nüüd öelda, et sauruse jalad sarnanesid kalkuni omale, looma esijäsemed meenutasid linnutiibu ja saba oli võrdlemisi nõtke. Samuti leidis töörühm jälgi esijäsemeid tagajäsemetega ühendavast nahast.

Täiendavat tõstejõudu pakkuv lennus on olemas ka tänapäeva lindudel, nahkhiirtel ja liuglemisvõimelisel imetajatel. Midagi kindlat viimase põhjal öelda ei saa. Lennus on olemas ka näiteks mõnedel Uus-Meremaa lennuvõimetutel lindudel. Tervikuna võib pidada Anchiornis`e keha seega autorite sõnul veidi aerodünaamiliseks.

"Meetod sauruste tegeliku kehakuju väljaselgitamiseks avab meile võimaluse näha esimeste lindude evolutsiooni, erinevaid evolutsiooni katsetusi ja lennuvõimet teket täiesti uues valguses," sõnas Pittman. Nii plaanibki paleontoloog keskenduda esmajärjekorras teiste linnusarnaste dinosauruste fossiilide uurimisele. Samas rõhutas ta laser-indutseeritud fluorestsents pakub uusi võimalusi ka teiste loomade, näiteks kalade, krokodillide ja molluskite arengu uurimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.