Tihased suudavad kliimasoojenemisega sammu pidada ({{commentsTotal}})

Salutihane Autor: Uku Paal / eoy.ee

Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Erinevalt imetajatest saavad linnud ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, ent heast liikumisvõimest hoolimata on mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.

Näiteid hilinemisest pesitsusaladele, kuhu on soodsad olud saabunud märksa varem lindude naasmisest, leiab mitmetest linnurühmadest. Hilinemine toob kaasa pesitsemiseks sobiliku perioodi nihkumise igal kevadel varasemaks, mille linnud seetõttu kipuvad "maha magama". Põhjuseks on rändlindude suutmatus oma rännet õigel ajal alustada, sest lõunapoolsetel talvitamisaladel pole kliimasoojenemise mõjud võrreldes põhjapoolsete laiuskraadidega nii suured. Et ajaga kaasas käia ja edukalt pesitseda, peaksid linnud rändelt saabuma varem.

On linde, kes ei rända või rändavad vaid vähesel määral. Üheks selliseks linnurühmaks on tihaslased, kes võivad talvitada pesitsusalade läheduses (nt asulates) ning peaksid seega suutma muutustele adekvaatselt reageerida ja varem pesitsema asuda. See omakorda tagaks, et poegade kasvatamise ajal on poegade nokaesine rikkalik.

Kuid kas tihased suudavad kliimasoojenemise märke lugeda? Meie regioonis on täheldatud olulist ilmastiku soojenemist just aprillis, mil algab ka tihaste pesitsemine. Tihaste pesitsemise algust on aga lihtne teada saada – kuna tihased munevad vaid ühe muna päevas, tuleb vaid munemisperioodil pesakasti piiluda, munade arv kokku lugeda ja kuupäev ongi teada.

Lundi ülikooli teadlased analüüsisid rasva-, sini- ja salutihaste pesitsusandmeid perioodil 1969–2012, mil kevaded muutusid soojemaks 0,06–0,08 °C võrra aastas. Uuringu tulemusena leiti, et tihased on tõepoolest suutnud kliimamuutustega sammu pidada ning koos soojenemisega igal aastal ka 0,25 päeva varem pesitsema hakanud. Võrreldes uuringu algusaastaga alustavad nüüd Rootsi tihased pesitsemist ligikaudu 11 päeva varem.

Arvutused näitavad, et kui kevad on keskmisest ühe kraadi võrra soojem, hakkavad tihased pesitsema 2,5 päeva varem. See langeb kokku Euroopas tehtud taimestiku fenoloogia uuringutega, mille puhul on täheldatud sama suurt nihet. Seega peavad tihased taimestiku arenguga sammu, mis peaks tagama ka poegade kasvatamiseks vajaliku toidu. Siiski on seda väidet vaja teadlastel veel lähemalt uurida.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Källander H, Hasselquist D, Hedenström A, Nord A, Smith HG, Nilsson J-Å 2017. Variation in laying date in relation to spring temperature in three species of tits (Paridae) and pied flycatchers Ficedula hypoleuca in southernmost Sweden. Journal of Avian Biology 48: 83–90 doi: 10.1111/jav.01287

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.