Tihased suudavad kliimasoojenemisega sammu pidada ({{commentsTotal}})

Salutihane
Salutihane Autor/allikas: Uku Paal / eoy.ee

Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Erinevalt imetajatest saavad linnud ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, ent heast liikumisvõimest hoolimata on mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.

Näiteid hilinemisest pesitsusaladele, kuhu on soodsad olud saabunud märksa varem lindude naasmisest, leiab mitmetest linnurühmadest. Hilinemine toob kaasa pesitsemiseks sobiliku perioodi nihkumise igal kevadel varasemaks, mille linnud seetõttu kipuvad "maha magama". Põhjuseks on rändlindude suutmatus oma rännet õigel ajal alustada, sest lõunapoolsetel talvitamisaladel pole kliimasoojenemise mõjud võrreldes põhjapoolsete laiuskraadidega nii suured. Et ajaga kaasas käia ja edukalt pesitseda, peaksid linnud rändelt saabuma varem.

On linde, kes ei rända või rändavad vaid vähesel määral. Üheks selliseks linnurühmaks on tihaslased, kes võivad talvitada pesitsusalade läheduses (nt asulates) ning peaksid seega suutma muutustele adekvaatselt reageerida ja varem pesitsema asuda. See omakorda tagaks, et poegade kasvatamise ajal on poegade nokaesine rikkalik.

Kuid kas tihased suudavad kliimasoojenemise märke lugeda? Meie regioonis on täheldatud olulist ilmastiku soojenemist just aprillis, mil algab ka tihaste pesitsemine. Tihaste pesitsemise algust on aga lihtne teada saada – kuna tihased munevad vaid ühe muna päevas, tuleb vaid munemisperioodil pesakasti piiluda, munade arv kokku lugeda ja kuupäev ongi teada.

Lundi ülikooli teadlased analüüsisid rasva-, sini- ja salutihaste pesitsusandmeid perioodil 1969–2012, mil kevaded muutusid soojemaks 0,06–0,08 °C võrra aastas. Uuringu tulemusena leiti, et tihased on tõepoolest suutnud kliimamuutustega sammu pidada ning koos soojenemisega igal aastal ka 0,25 päeva varem pesitsema hakanud. Võrreldes uuringu algusaastaga alustavad nüüd Rootsi tihased pesitsemist ligikaudu 11 päeva varem.

Arvutused näitavad, et kui kevad on keskmisest ühe kraadi võrra soojem, hakkavad tihased pesitsema 2,5 päeva varem. See langeb kokku Euroopas tehtud taimestiku fenoloogia uuringutega, mille puhul on täheldatud sama suurt nihet. Seega peavad tihased taimestiku arenguga sammu, mis peaks tagama ka poegade kasvatamiseks vajaliku toidu. Siiski on seda väidet vaja teadlastel veel lähemalt uurida.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Källander H, Hasselquist D, Hedenström A, Nord A, Smith HG, Nilsson J-Å 2017. Variation in laying date in relation to spring temperature in three species of tits (Paridae) and pied flycatchers Ficedula hypoleuca in southernmost Sweden. Journal of Avian Biology 48: 83–90 doi: 10.1111/jav.01287

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: