Tihased suudavad kliimasoojenemisega sammu pidada ({{commentsTotal}})

Salutihane
Salutihane Autor/allikas: Uku Paal / eoy.ee

Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Erinevalt imetajatest saavad linnud ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, ent heast liikumisvõimest hoolimata on mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.

Näiteid hilinemisest pesitsusaladele, kuhu on soodsad olud saabunud märksa varem lindude naasmisest, leiab mitmetest linnurühmadest. Hilinemine toob kaasa pesitsemiseks sobiliku perioodi nihkumise igal kevadel varasemaks, mille linnud seetõttu kipuvad "maha magama". Põhjuseks on rändlindude suutmatus oma rännet õigel ajal alustada, sest lõunapoolsetel talvitamisaladel pole kliimasoojenemise mõjud võrreldes põhjapoolsete laiuskraadidega nii suured. Et ajaga kaasas käia ja edukalt pesitseda, peaksid linnud rändelt saabuma varem.

On linde, kes ei rända või rändavad vaid vähesel määral. Üheks selliseks linnurühmaks on tihaslased, kes võivad talvitada pesitsusalade läheduses (nt asulates) ning peaksid seega suutma muutustele adekvaatselt reageerida ja varem pesitsema asuda. See omakorda tagaks, et poegade kasvatamise ajal on poegade nokaesine rikkalik.

Kuid kas tihased suudavad kliimasoojenemise märke lugeda? Meie regioonis on täheldatud olulist ilmastiku soojenemist just aprillis, mil algab ka tihaste pesitsemine. Tihaste pesitsemise algust on aga lihtne teada saada – kuna tihased munevad vaid ühe muna päevas, tuleb vaid munemisperioodil pesakasti piiluda, munade arv kokku lugeda ja kuupäev ongi teada.

Lundi ülikooli teadlased analüüsisid rasva-, sini- ja salutihaste pesitsusandmeid perioodil 1969–2012, mil kevaded muutusid soojemaks 0,06–0,08 °C võrra aastas. Uuringu tulemusena leiti, et tihased on tõepoolest suutnud kliimamuutustega sammu pidada ning koos soojenemisega igal aastal ka 0,25 päeva varem pesitsema hakanud. Võrreldes uuringu algusaastaga alustavad nüüd Rootsi tihased pesitsemist ligikaudu 11 päeva varem.

Arvutused näitavad, et kui kevad on keskmisest ühe kraadi võrra soojem, hakkavad tihased pesitsema 2,5 päeva varem. See langeb kokku Euroopas tehtud taimestiku fenoloogia uuringutega, mille puhul on täheldatud sama suurt nihet. Seega peavad tihased taimestiku arenguga sammu, mis peaks tagama ka poegade kasvatamiseks vajaliku toidu. Siiski on seda väidet vaja teadlastel veel lähemalt uurida.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Källander H, Hasselquist D, Hedenström A, Nord A, Smith HG, Nilsson J-Å 2017. Variation in laying date in relation to spring temperature in three species of tits (Paridae) and pied flycatchers Ficedula hypoleuca in southernmost Sweden. Journal of Avian Biology 48: 83–90 doi: 10.1111/jav.01287

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.