Tihased suudavad kliimasoojenemisega sammu pidada ({{commentsTotal}})

Salutihane
Salutihane Autor/allikas: Uku Paal / eoy.ee

Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Erinevalt imetajatest saavad linnud ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, ent heast liikumisvõimest hoolimata on mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.

Näiteid hilinemisest pesitsusaladele, kuhu on soodsad olud saabunud märksa varem lindude naasmisest, leiab mitmetest linnurühmadest. Hilinemine toob kaasa pesitsemiseks sobiliku perioodi nihkumise igal kevadel varasemaks, mille linnud seetõttu kipuvad "maha magama". Põhjuseks on rändlindude suutmatus oma rännet õigel ajal alustada, sest lõunapoolsetel talvitamisaladel pole kliimasoojenemise mõjud võrreldes põhjapoolsete laiuskraadidega nii suured. Et ajaga kaasas käia ja edukalt pesitseda, peaksid linnud rändelt saabuma varem.

On linde, kes ei rända või rändavad vaid vähesel määral. Üheks selliseks linnurühmaks on tihaslased, kes võivad talvitada pesitsusalade läheduses (nt asulates) ning peaksid seega suutma muutustele adekvaatselt reageerida ja varem pesitsema asuda. See omakorda tagaks, et poegade kasvatamise ajal on poegade nokaesine rikkalik.

Kuid kas tihased suudavad kliimasoojenemise märke lugeda? Meie regioonis on täheldatud olulist ilmastiku soojenemist just aprillis, mil algab ka tihaste pesitsemine. Tihaste pesitsemise algust on aga lihtne teada saada – kuna tihased munevad vaid ühe muna päevas, tuleb vaid munemisperioodil pesakasti piiluda, munade arv kokku lugeda ja kuupäev ongi teada.

Lundi ülikooli teadlased analüüsisid rasva-, sini- ja salutihaste pesitsusandmeid perioodil 1969–2012, mil kevaded muutusid soojemaks 0,06–0,08 °C võrra aastas. Uuringu tulemusena leiti, et tihased on tõepoolest suutnud kliimamuutustega sammu pidada ning koos soojenemisega igal aastal ka 0,25 päeva varem pesitsema hakanud. Võrreldes uuringu algusaastaga alustavad nüüd Rootsi tihased pesitsemist ligikaudu 11 päeva varem.

Arvutused näitavad, et kui kevad on keskmisest ühe kraadi võrra soojem, hakkavad tihased pesitsema 2,5 päeva varem. See langeb kokku Euroopas tehtud taimestiku fenoloogia uuringutega, mille puhul on täheldatud sama suurt nihet. Seega peavad tihased taimestiku arenguga sammu, mis peaks tagama ka poegade kasvatamiseks vajaliku toidu. Siiski on seda väidet vaja teadlastel veel lähemalt uurida.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Källander H, Hasselquist D, Hedenström A, Nord A, Smith HG, Nilsson J-Å 2017. Variation in laying date in relation to spring temperature in three species of tits (Paridae) and pied flycatchers Ficedula hypoleuca in southernmost Sweden. Journal of Avian Biology 48: 83–90 doi: 10.1111/jav.01287

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.