Valgus võib valguselt põrkuda   ({{commentsTotal}})

Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Ainult et klassikalise elektrodünaamika järgi, mis käsitleb valgust ruumis leviva laine, mitte osakesena, peaksid kokku sattuvad valguskiired teineteisest alati otsejoones läbi minema. Moodsam teooria, kvantelektrodünaamika on aga algusest peale ennustanud, et footonid võivad ikkagi üksteiselt põrkuda ehk nagu füüsikud ütlevad, hajuda.

Nüüd on teadlased esimest korda saanud selliste põrgete kohta statistiliselt tähelepanuväärseid otseseid vaatlusandmeid. Katse tegid Mateusz Dyndal Saksamaa uurimiskeskusest DESY ja ta kolleegid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis asuva katseseadmega ATLAS. Nõnda võimsat seadet oli vaja seepärast, et footonite omavaheline kokkupõrge on väga harv nähtus.

Katses põrgatati kõigepealt kokku väga suurel kiirusel liikuvaid plii-ioone, mis tekitavad väga võimsa elektromagnetvälja. Kui juhtub, et kaks plii-iooni teineteist vaevu riivavad, siis tekib suure tõenäosusega võimalus kahe footoni kokkupõrkeks.

Dyndal ja ta kolleegid uurisid läbi aastal 2015 saadud katseandmed nelja miljardi iooniriive kohta, millest 13 juhtumil tekkis õigustatud kahtlus, et kaks footonit on omavahel põrkunud. Andmetest ei tule veel päris saja protsendise kindlusega välja, et footonipõrke nähtus on olemas. Aga kindlus on siiski nii piisav, et Dyndal ja kaasautorid söandavad oma tulemustest ja järeldustest eelretsenseerimata võrguajakirjas arXiv kirjutada.

Loodetavasti saadakse veel kindlamaid andmeid, kui põrgutis järgmisel aastal uuesti üks seeria plii-ioonide põrkeid tehakse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: