Valgus võib valguselt põrkuda   ({{commentsTotal}})

Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Ainult et klassikalise elektrodünaamika järgi, mis käsitleb valgust ruumis leviva laine, mitte osakesena, peaksid kokku sattuvad valguskiired teineteisest alati otsejoones läbi minema. Moodsam teooria, kvantelektrodünaamika on aga algusest peale ennustanud, et footonid võivad ikkagi üksteiselt põrkuda ehk nagu füüsikud ütlevad, hajuda.

Nüüd on teadlased esimest korda saanud selliste põrgete kohta statistiliselt tähelepanuväärseid otseseid vaatlusandmeid. Katse tegid Mateusz Dyndal Saksamaa uurimiskeskusest DESY ja ta kolleegid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis asuva katseseadmega ATLAS. Nõnda võimsat seadet oli vaja seepärast, et footonite omavaheline kokkupõrge on väga harv nähtus.

Katses põrgatati kõigepealt kokku väga suurel kiirusel liikuvaid plii-ioone, mis tekitavad väga võimsa elektromagnetvälja. Kui juhtub, et kaks plii-iooni teineteist vaevu riivavad, siis tekib suure tõenäosusega võimalus kahe footoni kokkupõrkeks.

Dyndal ja ta kolleegid uurisid läbi aastal 2015 saadud katseandmed nelja miljardi iooniriive kohta, millest 13 juhtumil tekkis õigustatud kahtlus, et kaks footonit on omavahel põrkunud. Andmetest ei tule veel päris saja protsendise kindlusega välja, et footonipõrke nähtus on olemas. Aga kindlus on siiski nii piisav, et Dyndal ja kaasautorid söandavad oma tulemustest ja järeldustest eelretsenseerimata võrguajakirjas arXiv kirjutada.

Loodetavasti saadakse veel kindlamaid andmeid, kui põrgutis järgmisel aastal uuesti üks seeria plii-ioonide põrkeid tehakse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.