Valgus võib valguselt põrkuda   ({{commentsTotal}})

Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Ainult et klassikalise elektrodünaamika järgi, mis käsitleb valgust ruumis leviva laine, mitte osakesena, peaksid kokku sattuvad valguskiired teineteisest alati otsejoones läbi minema. Moodsam teooria, kvantelektrodünaamika on aga algusest peale ennustanud, et footonid võivad ikkagi üksteiselt põrkuda ehk nagu füüsikud ütlevad, hajuda.

Nüüd on teadlased esimest korda saanud selliste põrgete kohta statistiliselt tähelepanuväärseid otseseid vaatlusandmeid. Katse tegid Mateusz Dyndal Saksamaa uurimiskeskusest DESY ja ta kolleegid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis asuva katseseadmega ATLAS. Nõnda võimsat seadet oli vaja seepärast, et footonite omavaheline kokkupõrge on väga harv nähtus.

Katses põrgatati kõigepealt kokku väga suurel kiirusel liikuvaid plii-ioone, mis tekitavad väga võimsa elektromagnetvälja. Kui juhtub, et kaks plii-iooni teineteist vaevu riivavad, siis tekib suure tõenäosusega võimalus kahe footoni kokkupõrkeks.

Dyndal ja ta kolleegid uurisid läbi aastal 2015 saadud katseandmed nelja miljardi iooniriive kohta, millest 13 juhtumil tekkis õigustatud kahtlus, et kaks footonit on omavahel põrkunud. Andmetest ei tule veel päris saja protsendise kindlusega välja, et footonipõrke nähtus on olemas. Aga kindlus on siiski nii piisav, et Dyndal ja kaasautorid söandavad oma tulemustest ja järeldustest eelretsenseerimata võrguajakirjas arXiv kirjutada.

Loodetavasti saadakse veel kindlamaid andmeid, kui põrgutis järgmisel aastal uuesti üks seeria plii-ioonide põrkeid tehakse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.