Valgus võib valguselt põrkuda   ({{commentsTotal}})

Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Ainult et klassikalise elektrodünaamika järgi, mis käsitleb valgust ruumis leviva laine, mitte osakesena, peaksid kokku sattuvad valguskiired teineteisest alati otsejoones läbi minema. Moodsam teooria, kvantelektrodünaamika on aga algusest peale ennustanud, et footonid võivad ikkagi üksteiselt põrkuda ehk nagu füüsikud ütlevad, hajuda.

Nüüd on teadlased esimest korda saanud selliste põrgete kohta statistiliselt tähelepanuväärseid otseseid vaatlusandmeid. Katse tegid Mateusz Dyndal Saksamaa uurimiskeskusest DESY ja ta kolleegid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis asuva katseseadmega ATLAS. Nõnda võimsat seadet oli vaja seepärast, et footonite omavaheline kokkupõrge on väga harv nähtus.

Katses põrgatati kõigepealt kokku väga suurel kiirusel liikuvaid plii-ioone, mis tekitavad väga võimsa elektromagnetvälja. Kui juhtub, et kaks plii-iooni teineteist vaevu riivavad, siis tekib suure tõenäosusega võimalus kahe footoni kokkupõrkeks.

Dyndal ja ta kolleegid uurisid läbi aastal 2015 saadud katseandmed nelja miljardi iooniriive kohta, millest 13 juhtumil tekkis õigustatud kahtlus, et kaks footonit on omavahel põrkunud. Andmetest ei tule veel päris saja protsendise kindlusega välja, et footonipõrke nähtus on olemas. Aga kindlus on siiski nii piisav, et Dyndal ja kaasautorid söandavad oma tulemustest ja järeldustest eelretsenseerimata võrguajakirjas arXiv kirjutada.

Loodetavasti saadakse veel kindlamaid andmeid, kui põrgutis järgmisel aastal uuesti üks seeria plii-ioonide põrkeid tehakse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.