Valgus võib valguselt põrkuda   ({{commentsTotal}})

Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Ainult et klassikalise elektrodünaamika järgi, mis käsitleb valgust ruumis leviva laine, mitte osakesena, peaksid kokku sattuvad valguskiired teineteisest alati otsejoones läbi minema. Moodsam teooria, kvantelektrodünaamika on aga algusest peale ennustanud, et footonid võivad ikkagi üksteiselt põrkuda ehk nagu füüsikud ütlevad, hajuda.

Nüüd on teadlased esimest korda saanud selliste põrgete kohta statistiliselt tähelepanuväärseid otseseid vaatlusandmeid. Katse tegid Mateusz Dyndal Saksamaa uurimiskeskusest DESY ja ta kolleegid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis asuva katseseadmega ATLAS. Nõnda võimsat seadet oli vaja seepärast, et footonite omavaheline kokkupõrge on väga harv nähtus.

Katses põrgatati kõigepealt kokku väga suurel kiirusel liikuvaid plii-ioone, mis tekitavad väga võimsa elektromagnetvälja. Kui juhtub, et kaks plii-iooni teineteist vaevu riivavad, siis tekib suure tõenäosusega võimalus kahe footoni kokkupõrkeks.

Dyndal ja ta kolleegid uurisid läbi aastal 2015 saadud katseandmed nelja miljardi iooniriive kohta, millest 13 juhtumil tekkis õigustatud kahtlus, et kaks footonit on omavahel põrkunud. Andmetest ei tule veel päris saja protsendise kindlusega välja, et footonipõrke nähtus on olemas. Aga kindlus on siiski nii piisav, et Dyndal ja kaasautorid söandavad oma tulemustest ja järeldustest eelretsenseerimata võrguajakirjas arXiv kirjutada.

Loodetavasti saadakse veel kindlamaid andmeid, kui põrgutis järgmisel aastal uuesti üks seeria plii-ioonide põrkeid tehakse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.