100 sekundi video: miks on vaja käsitööteadust? ({{commentsTotal}})

Eestis toodetavast lambavillast peaaegu 90% hävitatakse, samas kui mõned käsitöötehnikad vaevlevad materjalipuuduses. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin usub, et teadusliku lähenemise abil saab olukorda muuta.

Meie rahvusteaduste osana uuritakse rahvalaule ja rahvaluulet ehk suulist pärimust. Käest kätte liikuvaid oskuseid kitsamalt ja materiaalset kultuuri laiemalt uuritakse aga oluliselt vähem. See ongi fookus, millele Viljandi Kultuuriakadeemia on pärandtehnoloogiaid uurides keskendunud. Leiame, et materjalide ja tehnoloogiate tundmine ning valdamine lubab meil seada senisest erinevaid uurimisküsimusi ja vaadata sellele valdkonnale teise pilguga.

Miks on käsitöö uurimine oluline?

Esiteks annab ajalooliste esemete ja nende valmistamisprotsessi uurimine meile palju uut infot meie majanduse ja kultuuri ajaloo kohta. Nii näiteks saame 14. sajandi Lõuna-Eesti külakalmistult pärit tekstiilide valmistamiseks kasutatud lõnga keerdu uurides teada seda, et juba sel ajal kasutasid mehed oma rõivastuses rohkem ostukangaid, samal ajal kui naised valmistasid enamuse vajaminevatest kangastest kodus ise.

Teiseks loob pärandi tundmine uued ja ägedad võimalused tootearenduseks. Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt 170 tonni lambavilla, millest suurem osa kas põletatakse või maetakse. Samas on osad kohalikud käsitöötehnikad hävimas, sest meil puudub kvaliteetne materjal. Selle probleemi lahendamiseks on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond soetanud villalabori, mis võimaldab uurida kohaliku lambavilla kiude ja arendada nendest uusi kvaliteetseid tooteid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.