100 sekundi video: miks on vaja käsitööteadust? ({{commentsTotal}})

Eestis toodetavast lambavillast peaaegu 90% hävitatakse, samas kui mõned käsitöötehnikad vaevlevad materjalipuuduses. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin usub, et teadusliku lähenemise abil saab olukorda muuta.

Meie rahvusteaduste osana uuritakse rahvalaule ja rahvaluulet ehk suulist pärimust. Käest kätte liikuvaid oskuseid kitsamalt ja materiaalset kultuuri laiemalt uuritakse aga oluliselt vähem. See ongi fookus, millele Viljandi Kultuuriakadeemia on pärandtehnoloogiaid uurides keskendunud. Leiame, et materjalide ja tehnoloogiate tundmine ning valdamine lubab meil seada senisest erinevaid uurimisküsimusi ja vaadata sellele valdkonnale teise pilguga.

Miks on käsitöö uurimine oluline?

Esiteks annab ajalooliste esemete ja nende valmistamisprotsessi uurimine meile palju uut infot meie majanduse ja kultuuri ajaloo kohta. Nii näiteks saame 14. sajandi Lõuna-Eesti külakalmistult pärit tekstiilide valmistamiseks kasutatud lõnga keerdu uurides teada seda, et juba sel ajal kasutasid mehed oma rõivastuses rohkem ostukangaid, samal ajal kui naised valmistasid enamuse vajaminevatest kangastest kodus ise.

Teiseks loob pärandi tundmine uued ja ägedad võimalused tootearenduseks. Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt 170 tonni lambavilla, millest suurem osa kas põletatakse või maetakse. Samas on osad kohalikud käsitöötehnikad hävimas, sest meil puudub kvaliteetne materjal. Selle probleemi lahendamiseks on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond soetanud villalabori, mis võimaldab uurida kohaliku lambavilla kiude ja arendada nendest uusi kvaliteetseid tooteid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.