100 sekundi video: miks on vaja käsitööteadust? ({{commentsTotal}})

Eestis toodetavast lambavillast peaaegu 90% hävitatakse, samas kui mõned käsitöötehnikad vaevlevad materjalipuuduses. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin usub, et teadusliku lähenemise abil saab olukorda muuta.

Meie rahvusteaduste osana uuritakse rahvalaule ja rahvaluulet ehk suulist pärimust. Käest kätte liikuvaid oskuseid kitsamalt ja materiaalset kultuuri laiemalt uuritakse aga oluliselt vähem. See ongi fookus, millele Viljandi Kultuuriakadeemia on pärandtehnoloogiaid uurides keskendunud. Leiame, et materjalide ja tehnoloogiate tundmine ning valdamine lubab meil seada senisest erinevaid uurimisküsimusi ja vaadata sellele valdkonnale teise pilguga.

Miks on käsitöö uurimine oluline?

Esiteks annab ajalooliste esemete ja nende valmistamisprotsessi uurimine meile palju uut infot meie majanduse ja kultuuri ajaloo kohta. Nii näiteks saame 14. sajandi Lõuna-Eesti külakalmistult pärit tekstiilide valmistamiseks kasutatud lõnga keerdu uurides teada seda, et juba sel ajal kasutasid mehed oma rõivastuses rohkem ostukangaid, samal ajal kui naised valmistasid enamuse vajaminevatest kangastest kodus ise.

Teiseks loob pärandi tundmine uued ja ägedad võimalused tootearenduseks. Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt 170 tonni lambavilla, millest suurem osa kas põletatakse või maetakse. Samas on osad kohalikud käsitöötehnikad hävimas, sest meil puudub kvaliteetne materjal. Selle probleemi lahendamiseks on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond soetanud villalabori, mis võimaldab uurida kohaliku lambavilla kiude ja arendada nendest uusi kvaliteetseid tooteid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.