100 sekundi video: miks on vaja käsitööteadust? ({{commentsTotal}})

Eestis toodetavast lambavillast peaaegu 90% hävitatakse, samas kui mõned käsitöötehnikad vaevlevad materjalipuuduses. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin usub, et teadusliku lähenemise abil saab olukorda muuta.

Meie rahvusteaduste osana uuritakse rahvalaule ja rahvaluulet ehk suulist pärimust. Käest kätte liikuvaid oskuseid kitsamalt ja materiaalset kultuuri laiemalt uuritakse aga oluliselt vähem. See ongi fookus, millele Viljandi Kultuuriakadeemia on pärandtehnoloogiaid uurides keskendunud. Leiame, et materjalide ja tehnoloogiate tundmine ning valdamine lubab meil seada senisest erinevaid uurimisküsimusi ja vaadata sellele valdkonnale teise pilguga.

Miks on käsitöö uurimine oluline?

Esiteks annab ajalooliste esemete ja nende valmistamisprotsessi uurimine meile palju uut infot meie majanduse ja kultuuri ajaloo kohta. Nii näiteks saame 14. sajandi Lõuna-Eesti külakalmistult pärit tekstiilide valmistamiseks kasutatud lõnga keerdu uurides teada seda, et juba sel ajal kasutasid mehed oma rõivastuses rohkem ostukangaid, samal ajal kui naised valmistasid enamuse vajaminevatest kangastest kodus ise.

Teiseks loob pärandi tundmine uued ja ägedad võimalused tootearenduseks. Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt 170 tonni lambavilla, millest suurem osa kas põletatakse või maetakse. Samas on osad kohalikud käsitöötehnikad hävimas, sest meil puudub kvaliteetne materjal. Selle probleemi lahendamiseks on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond soetanud villalabori, mis võimaldab uurida kohaliku lambavilla kiude ja arendada nendest uusi kvaliteetseid tooteid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.