Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha? ({{commentsTotal}})

"Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Üldlevinud majandusajaloolise kontseptsiooni kohaselt tekkis raha vajadusest varustada kaubandustehinguid kehtiva väärtusega. Aja jooksul muutus niisuguseks kaupade kaubaks väärismetall. Selleks, et hõlbustada metalli kasutamist kauplemisel, hakati ka parajaid hõbetükke templiga varustama, nii-öelda valmis tegema.

Esimesed mündid maailmas löödi Väike-Aasia poolsaarel asuvas riigis millalgi seitsmenda sajandi teisel poolel enne Kristust. Praeguse haldusjaotuse järgi võib öelda, et maailma esimesed rahad löödi tänapäevase Türgi territooriumil.

Kui vaatame raua aja lõppu, viikingite aega, siis tegelikult kogu Läänemere maades oli levinud kaalurahandus ehk maksis hõbe, mida ei loetud, vaid üksnes kaaluti. Sel väärtusel, mis oli mündi peal kirjas, polnud vähimatki tähtsust, vähemalt mitte meie esivanematele.

Mis on aga esimesed rahad Eesti aladel?

Kõige esimene münt, mis on Eestist leitud, on valmistatud Rooma keiser Nero valitsemisajal, 54.–68. aastal pärast Kristust. Naabermaade paralleelidele tuginedes jõudis see münt Eesti aladele mitte enne 3. sajandit.

Rooma rauajal ehk 1.–5. sajandil, mil siin esimesed mündid maapõue jäid, on enamuses pronksist. Need mündid jõudsid tänapäeva Leedu ja Kaliningradi aladele, kuna seal tegeleti aktiivselt merevaiguga kauplemisega. Tänu sellele jõudsid ka need mündid meile siia Põhja-Eestisse.

Meie esivanemad aga ei kasutanud münte rahana ei viikingiaja ega tänapäeva mõistes. Tallinna tehnikaülikooli teadlastega koostöös on suudetud välja selgitada, et neid pronksmünte kasutati siinmail ehete valmistamiseks.

See on igati mõistetav, kuna erinevalt rauast siinsetel aladel pronksi toota polnud võimalik.

Huvitav tõik: sel, mis oli raha peal kirjas, polnud meie esivanemate jaoks mitte vähimatki tähtsust, sest raha väärtust mõõdeti kaaludes või oli sel eelmainitud funktsioon uute ehete saamiseks.

Suured mündileiud on sageli suure hulgana koos. Miks raha maasse kaevati?

Selle kohta on olemas erinevaid teooriaid, kuid ühisele seisukohale pole siiski jõutud. Üks on kindel: rahapada jäi maasse eelkõige omaniku surma tõttu. Kui ohverdamised kõrvale jätta, siis keegi suurt kogust hõbedat minema ei visanud.

Aareterikkad perioodid Eesti ajaloos kattuvad sõdade perioodidega. Näiteks kõige rohkem, ligi pooltuhat, on Eestist leitud Liivi sõja aegseid rahapadasid.

Kui võtta ühte kätte Liivi sõja aegne kroonika ja teise kätte aarete leviku kaart, siis peaks aarete kaardi järgi olema võimalik välja selgitada ka vaenuvägede täpseid liikumisteid, sest just vaenlase eest põgenemine pani raha maasse peitma.

Küsimus mõistatamiseks: mis anumaga on tegu? Selle anuma sees hoidis eseme hilisem omanik küll münte, kuid mis oli selle anuma algne otstarve?
Tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga. Autor: Siim Lõvi/ERR

Õige vastus: tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: