Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha? ({{commentsTotal}})

"Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Üldlevinud majandusajaloolise kontseptsiooni kohaselt tekkis raha vajadusest varustada kaubandustehinguid kehtiva väärtusega. Aja jooksul muutus niisuguseks kaupade kaubaks väärismetall. Selleks, et hõlbustada metalli kasutamist kauplemisel, hakati ka parajaid hõbetükke templiga varustama, nii-öelda valmis tegema.

Esimesed mündid maailmas löödi Väike-Aasia poolsaarel asuvas riigis millalgi seitsmenda sajandi teisel poolel enne Kristust. Praeguse haldusjaotuse järgi võib öelda, et maailma esimesed rahad löödi tänapäevase Türgi territooriumil.

Kui vaatame raua aja lõppu, viikingite aega, siis tegelikult kogu Läänemere maades oli levinud kaalurahandus ehk maksis hõbe, mida ei loetud, vaid üksnes kaaluti. Sel väärtusel, mis oli mündi peal kirjas, polnud vähimatki tähtsust, vähemalt mitte meie esivanematele.

Mis on aga esimesed rahad Eesti aladel?

Kõige esimene münt, mis on Eestist leitud, on valmistatud Rooma keiser Nero valitsemisajal, 54.–68. aastal pärast Kristust. Naabermaade paralleelidele tuginedes jõudis see münt Eesti aladele mitte enne 3. sajandit.

Rooma rauajal ehk 1.–5. sajandil, mil siin esimesed mündid maapõue jäid, on enamuses pronksist. Need mündid jõudsid tänapäeva Leedu ja Kaliningradi aladele, kuna seal tegeleti aktiivselt merevaiguga kauplemisega. Tänu sellele jõudsid ka need mündid meile siia Põhja-Eestisse.

Meie esivanemad aga ei kasutanud münte rahana ei viikingiaja ega tänapäeva mõistes. Tallinna tehnikaülikooli teadlastega koostöös on suudetud välja selgitada, et neid pronksmünte kasutati siinmail ehete valmistamiseks.

See on igati mõistetav, kuna erinevalt rauast siinsetel aladel pronksi toota polnud võimalik.

Huvitav tõik: sel, mis oli raha peal kirjas, polnud meie esivanemate jaoks mitte vähimatki tähtsust, sest raha väärtust mõõdeti kaaludes või oli sel eelmainitud funktsioon uute ehete saamiseks.

Suured mündileiud on sageli suure hulgana koos. Miks raha maasse kaevati?

Selle kohta on olemas erinevaid teooriaid, kuid ühisele seisukohale pole siiski jõutud. Üks on kindel: rahapada jäi maasse eelkõige omaniku surma tõttu. Kui ohverdamised kõrvale jätta, siis keegi suurt kogust hõbedat minema ei visanud.

Aareterikkad perioodid Eesti ajaloos kattuvad sõdade perioodidega. Näiteks kõige rohkem, ligi pooltuhat, on Eestist leitud Liivi sõja aegseid rahapadasid.

Kui võtta ühte kätte Liivi sõja aegne kroonika ja teise kätte aarete leviku kaart, siis peaks aarete kaardi järgi olema võimalik välja selgitada ka vaenuvägede täpseid liikumisteid, sest just vaenlase eest põgenemine pani raha maasse peitma.

Küsimus mõistatamiseks: mis anumaga on tegu? Selle anuma sees hoidis eseme hilisem omanik küll münte, kuid mis oli selle anuma algne otstarve?
Tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga. Autor: Siim Lõvi/ERR

Õige vastus: tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga.



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.