Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha? ({{commentsTotal}})

"Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Üldlevinud majandusajaloolise kontseptsiooni kohaselt tekkis raha vajadusest varustada kaubandustehinguid kehtiva väärtusega. Aja jooksul muutus niisuguseks kaupade kaubaks väärismetall. Selleks, et hõlbustada metalli kasutamist kauplemisel, hakati ka parajaid hõbetükke templiga varustama, nii-öelda valmis tegema.

Esimesed mündid maailmas löödi Väike-Aasia poolsaarel asuvas riigis millalgi seitsmenda sajandi teisel poolel enne Kristust. Praeguse haldusjaotuse järgi võib öelda, et maailma esimesed rahad löödi tänapäevase Türgi territooriumil.

Kui vaatame raua aja lõppu, viikingite aega, siis tegelikult kogu Läänemere maades oli levinud kaalurahandus ehk maksis hõbe, mida ei loetud, vaid üksnes kaaluti. Sel väärtusel, mis oli mündi peal kirjas, polnud vähimatki tähtsust, vähemalt mitte meie esivanematele.

Mis on aga esimesed rahad Eesti aladel?

Kõige esimene münt, mis on Eestist leitud, on valmistatud Rooma keiser Nero valitsemisajal, 54.–68. aastal pärast Kristust. Naabermaade paralleelidele tuginedes jõudis see münt Eesti aladele mitte enne 3. sajandit.

Rooma rauajal ehk 1.–5. sajandil, mil siin esimesed mündid maapõue jäid, on enamuses pronksist. Need mündid jõudsid tänapäeva Leedu ja Kaliningradi aladele, kuna seal tegeleti aktiivselt merevaiguga kauplemisega. Tänu sellele jõudsid ka need mündid meile siia Põhja-Eestisse.

Meie esivanemad aga ei kasutanud münte rahana ei viikingiaja ega tänapäeva mõistes. Tallinna tehnikaülikooli teadlastega koostöös on suudetud välja selgitada, et neid pronksmünte kasutati siinmail ehete valmistamiseks.

See on igati mõistetav, kuna erinevalt rauast siinsetel aladel pronksi toota polnud võimalik.

Huvitav tõik: sel, mis oli raha peal kirjas, polnud meie esivanemate jaoks mitte vähimatki tähtsust, sest raha väärtust mõõdeti kaaludes või oli sel eelmainitud funktsioon uute ehete saamiseks.

Suured mündileiud on sageli suure hulgana koos. Miks raha maasse kaevati?

Selle kohta on olemas erinevaid teooriaid, kuid ühisele seisukohale pole siiski jõutud. Üks on kindel: rahapada jäi maasse eelkõige omaniku surma tõttu. Kui ohverdamised kõrvale jätta, siis keegi suurt kogust hõbedat minema ei visanud.

Aareterikkad perioodid Eesti ajaloos kattuvad sõdade perioodidega. Näiteks kõige rohkem, ligi pooltuhat, on Eestist leitud Liivi sõja aegseid rahapadasid.

Kui võtta ühte kätte Liivi sõja aegne kroonika ja teise kätte aarete leviku kaart, siis peaks aarete kaardi järgi olema võimalik välja selgitada ka vaenuvägede täpseid liikumisteid, sest just vaenlase eest põgenemine pani raha maasse peitma.

Küsimus mõistatamiseks: mis anumaga on tegu? Selle anuma sees hoidis eseme hilisem omanik küll münte, kuid mis oli selle anuma algne otstarve?
Tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga. Autor: Siim Lõvi/ERR

Õige vastus: tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.