Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha? ({{commentsTotal}})

"Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Üldlevinud majandusajaloolise kontseptsiooni kohaselt tekkis raha vajadusest varustada kaubandustehinguid kehtiva väärtusega. Aja jooksul muutus niisuguseks kaupade kaubaks väärismetall. Selleks, et hõlbustada metalli kasutamist kauplemisel, hakati ka parajaid hõbetükke templiga varustama, nii-öelda valmis tegema.

Esimesed mündid maailmas löödi Väike-Aasia poolsaarel asuvas riigis millalgi seitsmenda sajandi teisel poolel enne Kristust. Praeguse haldusjaotuse järgi võib öelda, et maailma esimesed rahad löödi tänapäevase Türgi territooriumil.

Kui vaatame raua aja lõppu, viikingite aega, siis tegelikult kogu Läänemere maades oli levinud kaalurahandus ehk maksis hõbe, mida ei loetud, vaid üksnes kaaluti. Sel väärtusel, mis oli mündi peal kirjas, polnud vähimatki tähtsust, vähemalt mitte meie esivanematele.

Mis on aga esimesed rahad Eesti aladel?

Kõige esimene münt, mis on Eestist leitud, on valmistatud Rooma keiser Nero valitsemisajal, 54.–68. aastal pärast Kristust. Naabermaade paralleelidele tuginedes jõudis see münt Eesti aladele mitte enne 3. sajandit.

Rooma rauajal ehk 1.–5. sajandil, mil siin esimesed mündid maapõue jäid, on enamuses pronksist. Need mündid jõudsid tänapäeva Leedu ja Kaliningradi aladele, kuna seal tegeleti aktiivselt merevaiguga kauplemisega. Tänu sellele jõudsid ka need mündid meile siia Põhja-Eestisse.

Meie esivanemad aga ei kasutanud münte rahana ei viikingiaja ega tänapäeva mõistes. Tallinna tehnikaülikooli teadlastega koostöös on suudetud välja selgitada, et neid pronksmünte kasutati siinmail ehete valmistamiseks.

See on igati mõistetav, kuna erinevalt rauast siinsetel aladel pronksi toota polnud võimalik.

Huvitav tõik: sel, mis oli raha peal kirjas, polnud meie esivanemate jaoks mitte vähimatki tähtsust, sest raha väärtust mõõdeti kaaludes või oli sel eelmainitud funktsioon uute ehete saamiseks.

Suured mündileiud on sageli suure hulgana koos. Miks raha maasse kaevati?

Selle kohta on olemas erinevaid teooriaid, kuid ühisele seisukohale pole siiski jõutud. Üks on kindel: rahapada jäi maasse eelkõige omaniku surma tõttu. Kui ohverdamised kõrvale jätta, siis keegi suurt kogust hõbedat minema ei visanud.

Aareterikkad perioodid Eesti ajaloos kattuvad sõdade perioodidega. Näiteks kõige rohkem, ligi pooltuhat, on Eestist leitud Liivi sõja aegseid rahapadasid.

Kui võtta ühte kätte Liivi sõja aegne kroonika ja teise kätte aarete leviku kaart, siis peaks aarete kaardi järgi olema võimalik välja selgitada ka vaenuvägede täpseid liikumisteid, sest just vaenlase eest põgenemine pani raha maasse peitma.

Küsimus mõistatamiseks: mis anumaga on tegu? Selle anuma sees hoidis eseme hilisem omanik küll münte, kuid mis oli selle anuma algne otstarve?
Tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga. Autor: Siim Lõvi/ERR

Õige vastus: tegu on algselt Kesk-Euroopas kasutusel olnud lutipudeliga.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.