TTÜ uuenduslik tehnoloogia muudab terve katuse päikesepatareiks ({{commentsTotal}})

Monoterapulbri iga üksik tera on väike monokristall, mis suures paneelis moodustab omaette fotoelemendi ehk miniatuurse päikesepatarei. Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlaste arendatav tehnoloogia on maailmas ainulaadne ja kaitstud mitme patendiga.

Marit Kauk-Kuusik, TTÜ päikeseenergeetika materjalide labori juhataja võtab võileiva, valab selle üle vürtsiteradega – osa neist kukub maha, need, mis aga kinni jäävad, moodustavad võileiva pinnale üheteralise musta kihi. Umbes sama moodi on võimalik katta majasein või katuseplekk vahaga ning monoterapulbriga, et muuta see päikesepatareiks.

Selle „võileiva“ absorberkihile ehk nendele teradele lisandub kollane „või“ kiht ehk kaaliumsulfiid, ja siis läbipaistev tsinkoksiidi kiht. Kõige sellele peale tulevad veel metallist elektroodid.

Nii võib päikesepatarei mooduleid teha igasuguse kuju ja suurusega. See on üks eelis praegu kasutusel olevate õhukesekileliste päikesepatareide ees. Teine eelis on monoterade keskkonnasõbralikkus ja suhteliselt odav tootmine.

Selle päikesepatarei struktuuri valmistamiseks pole vaja suuri vaakumsadestustehnoloogiaid, mis on vajalik päiksepatareide muude valmistamistehnoloogiate puhul

Monoterade sünteesiks kasutatakse sünteeskasvatusmeetodit sulandaja keskkonnas. Lihtsamalt öeldes uhmerdatakse kokku looduses laialt levinud elemendid nagu tsink, vask, tina ja seleen, mida kuumutatakse 750-kraadises ahjus neli päeva.

Tulemuseks on pulbermaterjal, mille optoelektroonsed ehk valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud omadused on võrreldavad monokristallidega ehk nad on palju kvaliteetsemad kui tavaline polükristalne kile.

Animatsioonis on näha monoterakihti päikesepatarei struktuuris.

Monoterapulbri tehnoloogial põhinevad päikesepatareid on alternatiiv praegustele ränipäikesepaneelidele. Räni kasuteguri väärtus ehk pealelangeva valguse ja väljaantava energia vahe on üle 25 protsendi. Monoterapulbri kasuteguri rekord on mõõdetud 12,5 protsenti. TTÜ teadlaste monoteradest materjal annab 6,9 protsenti kasutegurit, mida Marit Kauk-Kaasik peab samuti väga heaks.

TTÜ päikeseenergeetika ning optoelektroonsete materjalide laborite teadlased on üheskoos arendanud tehnoloogia nii kaugele, et see on kaitstud mitme patendiga ning uurimisgrupi inimesed on asutanud ka spin-off firma Crystalsol.

Marit Kauk-Kaasiku sõnul on lootust, et soovijail on võimalik monoteradest päikesepatareisid tellida juba lähema viie aasta jooksul.



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: