TTÜ uuenduslik tehnoloogia muudab terve katuse päikesepatareiks ({{commentsTotal}})

Monoterapulbri iga üksik tera on väike monokristall, mis suures paneelis moodustab omaette fotoelemendi ehk miniatuurse päikesepatarei. Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlaste arendatav tehnoloogia on maailmas ainulaadne ja kaitstud mitme patendiga.

Marit Kauk-Kuusik, TTÜ päikeseenergeetika materjalide labori juhataja võtab võileiva, valab selle üle vürtsiteradega – osa neist kukub maha, need, mis aga kinni jäävad, moodustavad võileiva pinnale üheteralise musta kihi. Umbes sama moodi on võimalik katta majasein või katuseplekk vahaga ning monoterapulbriga, et muuta see päikesepatareiks.

Selle „võileiva“ absorberkihile ehk nendele teradele lisandub kollane „või“ kiht ehk kaaliumsulfiid, ja siis läbipaistev tsinkoksiidi kiht. Kõige sellele peale tulevad veel metallist elektroodid.

Nii võib päikesepatarei mooduleid teha igasuguse kuju ja suurusega. See on üks eelis praegu kasutusel olevate õhukesekileliste päikesepatareide ees. Teine eelis on monoterade keskkonnasõbralikkus ja suhteliselt odav tootmine.

Selle päikesepatarei struktuuri valmistamiseks pole vaja suuri vaakumsadestustehnoloogiaid, mis on vajalik päiksepatareide muude valmistamistehnoloogiate puhul

Monoterade sünteesiks kasutatakse sünteeskasvatusmeetodit sulandaja keskkonnas. Lihtsamalt öeldes uhmerdatakse kokku looduses laialt levinud elemendid nagu tsink, vask, tina ja seleen, mida kuumutatakse 750-kraadises ahjus neli päeva.

Tulemuseks on pulbermaterjal, mille optoelektroonsed ehk valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud omadused on võrreldavad monokristallidega ehk nad on palju kvaliteetsemad kui tavaline polükristalne kile.

Animatsioonis on näha monoterakihti päikesepatarei struktuuris.

Monoterapulbri tehnoloogial põhinevad päikesepatareid on alternatiiv praegustele ränipäikesepaneelidele. Räni kasuteguri väärtus ehk pealelangeva valguse ja väljaantava energia vahe on üle 25 protsendi. Monoterapulbri kasuteguri rekord on mõõdetud 12,5 protsenti. TTÜ teadlaste monoteradest materjal annab 6,9 protsenti kasutegurit, mida Marit Kauk-Kaasik peab samuti väga heaks.

TTÜ päikeseenergeetika ning optoelektroonsete materjalide laborite teadlased on üheskoos arendanud tehnoloogia nii kaugele, et see on kaitstud mitme patendiga ning uurimisgrupi inimesed on asutanud ka spin-off firma Crystalsol.

Marit Kauk-Kaasiku sõnul on lootust, et soovijail on võimalik monoteradest päikesepatareisid tellida juba lähema viie aasta jooksul.



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.