Vene kooli direktor: keeleõppest räägime samamoodi veel ka 20 aasta pärast ({{commentsTotal}})

Pae Gümnaasiumi direktriss Izabella Riitsaar.
Pae Gümnaasiumi direktriss Izabella Riitsaar. Autor/allikas: Erakogu

Tallinna venekeelse Pae Gümnaasiumi direktriss Izabella Riitsaar on kindel, et kakskeelsus teeb inimeste elu lihtsamaks, kuid keeleõppe probleemid, millega Eesti koolid juba kümme aastat maadlevad, on ilmselt õhus ka veel 20 aasta pärast.

ETV+ ja Läti telekanal LTV7 teevad 1. märtsi õhtul telesilla, kus Eesti ja Läti haridusspetsialistid võrdlevad kahe riigi probleeme kakskeelsusega ja püüavad leida lahendusi, mis edasi aitaksid. Üks spetsialistidest, kes otsesaates osaleb, on Tallinna venekeelse Pae Gümnaasiumi direktriss Izabella Riitsaar. ERR.ee vestles temaga saate eel, et saada aimu hoiakutest, mis venekeelsetel noortel ja neid õpetavatel pedagoogidel on. Riitsaar, kes toetab keelekümbluse põhimõtet, mida elavalt tõestab ka tema enda hea eesti keele oskus, usub, et sujuvat ja valutut üleminekut eestikeelsele õppele niipea korraldada ei õnnestu.

Kui hästi kohanevad Eestis venekeelsetest peredest pärit lapsed? Kui hästi nad eestikeelses ühiskonnas orienteeruvad ja mis vanuseks nad selles toime tulevad?

Minu arvates kohanevad lapsed päris hästi ükskõik mis keskkonnas, peaasi, et see oleks turvaline ja lapsele huvitav. Kui laps osaleb keelekümbluse programmis juba lasteaiast peale, siis koolis keelelise kohanemisega erilisi probleeme ei teki.

Milline on teie kooli näide, kuidas teie õpilased hakkama saavad ning millised on peamised probleemid?

Meie kooli õpilastel, kes on lõpetanud kooli keelekümbluse baasil, ei ole probleeme ei keelega, ei edasise õppimisega ega tööturul konkureerimisega. Paljud meie õpilased sooritavad gümnaasiumi lõpuks C1 taseme eksami. Möödunud õppeaastal sooritasid 9.c ehk hilise keelekümbluse klassi õpilased põhikooli lõpueksami väga edukalt, nende keskmine punktisumma oli 95. Selle taga on väga tubli õpetaja, õpilaste ja lapsevanemate töö. Probleem on vanemate veenmises ning õpetajate puudumises.

Kui paljud venekeelsed lapsed ja täiskasvanud on üldse kakskeelsed, kui paljud aga saavad hakkama üksnes oma emakeelega? Miks eesti keel külge ei hakka, kas põhjus on suhtumises või mingites objektiivsetes asjaoludes?

Tänapäeval on palju kakskeelseid inimesi, seda näen meie kooli vanemate pealt. Keelekümbluse klassi lõpetanud lapsed õpivad edukalt gümnaasiumiastmes 60/40 mudeli järgi. Venekeelse taustaga õpilastel on gümnaasiumis palju keerulisem,võin väita meie kooli näitel. Põhjusi, miks eesti keel külge ei hakka on mitmeid - nii suhtumises, vaimsetes võimetes, heade õpetajate puudumises jne.

Kas kakskeelsus on Eesti ühiskonnas eelis või takistus? Kellel on tööturul ja ühiskonnas laiemalt kergem hakkama saada?

Olen ise kakskeelne - emakeel on vene keel, lasteaias omandasin eesti keele -, seega toetan kakskeelsust. Arvan, et see on suur eelis.

Kas erandid, mida osad venekeelsed koolid taotlevad, pigem toetavad või pärsivad eesti keele õpet? Mis oleks optimaalsem lahendus, et toetada laste kakskeelseks kasvamist?

Inimestel peab olema valikuvõimalus. Vägisi ei ole võimalik edu saavutada. Koolid, kes valisid teise tee, ilmselt leiavad tee, kuidas saavutada neilt oodatud tulemust. Selleks on neil toeks riik ja linn. Õpetamise meetodeid ja strateegiaid on palju, mis kellele sobib.

Milline on teie lahendus, kuidas soodustada kakskeelsuse omandamist ja paremat ühiskonda integreerumist? Mis motiveeriks vene noort, et tal tekiks huvi eesti keelega hakkama saamiseks?

Ma arvan, et vastust sellele küsimusele on otsitud juba ammu, kuid ühest vastust ei ole. Keeleõpe on töö. Kõik ei ole motiveeritud tööd tegema. Lapsepõlves on keeleõpe palju kergem, sest kõik toimub läbi mängu ja aktiivse tegevuse. Minu arvamus on, et tuleks alustada varakult. Hea mõte on kahesuunalise keelekümbluse kooli loomine. Huviga ootan nende kogemust.

Kas Eesti peaks muretsema Venemaale õppima minevate noorte pärast või te pigem toetate nende püüdlusi Venemaal kõrgharidust omandada? Kas sealt tullakse Eestisse tagasi ka veel?

Mina toetan iga inimese valikut. Kui Venemaa kõrgkool pakub noorele inimesele väljakutset, siis miks mitte. Teine küsimus, kas Eesti riik suudab pakkuda noorele spetsialistile hiljem huvipakkuvat, motiveerivat tööd. Tänapäeval on noored inimesed mobiilsed, elavad seal, kus tööd on ja elukvaliteet on hea. Minu tutvusringkonnas on noori, kes on saanud väga hea hariduse Venemaal ja leidnud endale rakendust Eestis ja töötavad väga kõrgel positsioonil.

On teil mõnd head näidet mõnest teisest riigist, kus kakskeelne ühiskond on saavutatud ilma selliste raskusteta nagu meie ühiskonnas on? Milliseid riike te eeskujuks tooksite ja mida nendes riikides põhimõtteliselt teisiti on tehtud, et hea tulemus on saavutatud? Oleks see korratav ka Eestis?

Paar aastat tagasi külastasin Kasahstanis Nazarbajevi intellektuaalseid koole ja lasteaedu. See on väga huvitav programm, mis on seal ellu kutsutud, kus kasvatatakse rahvuseliiti. See võib-olla ei ole kõige parem näide, kuid tunnid ja tegevused, mida seal külastasin, jätsid sügava mulje.

Olete te kursis, milline on olukord Lätis? Kas Läti vene koolid maadlevad sarnaste probleemidega? Millises faasis läti keele õpe seal on?

Ma ei ole spetsiaalselt uurinud Läti venekeelsete koolide olukorda. Meie koolil on kontaktid kahe Riia kooliga, millest üks on Riia Klassikaline Gümnaasium. Kohtudes kooli juhtkonnaga nii Riias kui Tallinnas oleme arutanud suhteliselt sarnaseid probleeme. Tean, et kooli astuda soovijate arv on suur ning tulemused head.

Mis te arvate, kas 10 ja 20 aasta pärast räägime ikka keeleõppest ja kakskeelsuse omandamisest nii valuliselt või on sellele mingit sujuvat lahendust?

Võib-olla olen pessimist, kuid arvan, et jah, räägime. Üleminekut eestikeelsele õppele alustati Eestis riikliku õppekava järgi 2007. aastast, ja kus me täna oleme?!

 

Läti probleemidest ja lahendustest kakskeelse ühiskonna arendamisel kõrvu Eesti venekeelsete koolide murede ja rõõmudega saab jälgida 1. märtsi saates ETV+ kanalil. Telesild Tallinna ja Riia vahel algab kell 20.20 ja kestab ligi kaks tundi. Saade on venekeelne.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: