Teadlased arvutasid välja saiapätsi keskkonnamõju ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: jeffreyww/Creative Commons

Peaaegu pool saiapätsi valmistamisel keskkonnale jäetavast jäljest tuleneb lämmastikväetiste kasutusest, järeldavad briti teadlased. Kokkuvõtlikult on saiapätsi valmistamiseks kuluv ressursside hulk võrreldav umbes viie kilomeetri pikkuse autosõiduga*.

"Veidi enam kui poole kilo jagu CO2 ei pruugi tunduda erilise näitajana. Eriti kui arvestada, et sellega saab valmistada 800 grammi kaaluva toote. Kuid kui juurde võtta, et ainuüksi Suurbritannias müüakse iga päev üle kümne miljoni saia- ja leivapätsi, saavad väikestest numbritest juba suured," sõnas uurimuse esimene autor Liam Goucher ERR Novaatorile.

Eesti 75 000 tonni lähedale jääv iga-aastane saia- ja leivatoodang võrreldes maailma suurriikidega erilist skaleerimisefekti siiski ei anna. Sheffieldi ülikooli doktorant lisas, et täpne saiapätsi tootmisega seonduv süsinikdioksiidi hulk võib olla riigiti erinev ja sõltuda tootjatest.

Küll aga võimaldab toote elutsükli üksikasjalik analüüs aimu saada erinevatest leiva ja saia tootmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. "Ehk kõige olulisemana leidsime, et 43 protsenti süsihappegaasist saab kanda ammoniumnitraadi ehk lämmastikväetiste kasutamise arvele. See ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," lisas Goucher. Kaks kolmandikku väetisega seonduvatest emissioonidest seostub omakorda selle tootmisega, milleks kasutatakse tavaliselt maagaasi.

Kokku kasutatakse igal aastal põllukultuuride väetamiseks 60 miljonit tonni keemilist väetist. Käsikäes maailma rahvastikuarvu kasvuga võib oodata, et näitaja kasvab lähitulevikus veelgi.

Goucher märkis, et väetiste kasutamisest pole saagikuse kasvatamiseks pääsu. "Sama toidu hulga tootmiseks tuleks kasutada rohkem maad. Sellega kaasnevalt kasvab kohe ka sellega seonduv keskkonnamõju," laiendas doktorant. Väetistega seonduvaid kasvuhoonegaase saab siiski tema sõnul vähendada. Näiteks võiks kasutada selle tarbeks taastuvatest allikatest pärinevat energiat, leida võimalusi väetise täpsemalt põldudele kandmiseks või küllastada pinnast lämmastiku siduvate mikroobidega.

Doktorant nentis, et põllumeestel puudub hetkel väetiste vastutustundlikumaks kasutamiseks motivatsioon. "Samas tuleks hoiduda näpuga väetisetootja, põllumehe või isegi tootja ja tarbija suunas osutamisest. Kui probleemi ulatust paremini, antud juhul saiapätsi näitel, mõistetakse, mõjutab see tarbijate käitumise mõjul ka ahela ülejäänud lülisid," mõtiskles Goucher.

Keskkonnamõju ulatuse poolest järgnes saia küpsetamiseks tarviliku nisu kasvatamisele ja koristamisele vilja jahvatamine ja sellest saiapätsi küpsetamine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.

* - Ühe saiapätsi tootmisel paiskub õhku hinnanguliselt 589 grammi süsihappegaasi. 2015. aastal Euroopa Liidus müüdav auto ei tohiks kilomeetri õhku paisata rohkem kui 130 grammi CO2.



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?