Uuring: taimekaitsevahendite kasutust saab oluliselt vähendada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bruno Chauvel/INRA

Põldude kaitseks kasutatavate taimekaitsevahendite hulka saab oluliselt kärpida, vähendamata seejuures põllukultuuride saagikust ja põllumeeste teenitavat tulu, selgub Prantsusmaal tehtud suuruuringust. Üleminek nõuab aga kopsakaid alginvesteeringuid.

"Me ei pea kasumi ja tootlikkuse arvelt allahindlusi tegema, kuid see ei saa olema põllumeeste jaoks kerge. Selleks tuleb harjumuspäraseks saanud maaviljelussüsteemi oluliselt muuta, alates mehaanilise umbrohutõrje juurutamisest ja kultiveerimisvõtete muutmisest lõpetades haiguskindlamate sortide kasvatamisega," rõhutas Bourgogne Franche-Comté ülikooli teadur Nicolas Munier-Jolain.

Järeldused põhinevad pea 950 Prantsusmaa eri osades paikneva taimekaitsevahendite kasutust vähendada üritava suurtalu kohta kogutud andmetel. Töörühm leidis, et 77 protsendi talude puhul puudus kasutatavate pestitsiidide hulga ning saagikuse ja teenitava kasumi vahel seos. Pea kolmel juhul viiest sai pestitsiidide kasutust negatiivsete tagajärgedeta vähendada kuni 42 protsendi võrra.

Ülejäänud 23 protsendis taludes moodustasid suurema osa kasvupinnast tehnilised kultuurid nagu suhkrupeet või raps. Põllukultuuride kasvatamist iseloomustab reeglina ulatuslik taimekaitsevahendite kasutus. Eriti iseloomulik oli see Prantsusmaa põhjaosale, kus viljeletakse suuresti suhkrupeeti.

Munier-Jolain nentis, et tulemuste sirgjooneliselt Eestile laiendamine on ennatlik. "Kuid ma poleks üllatunud, kui sarnaseid mustreid võiks näha Eestis, kui üldised trendid kasutatavate taimekaitsevahendite hulgas ja teistes harimisvõtetes on sarnased," laiendas teadur. Samal ajal rõhutas ta, et värske töö näitlikustab vähemalt taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise võimalikkust.

Teadur lisas, et kõigist taimekaitsevahenditest loobumine on raske. Kui näiteks putukamürkide kasutust sai kasumit ja saagikust ohtu seadmata vähendada 60 protsendi võrra, siis taimemürkide puhul jäi näitaja vaid 37 protsendi piirile. "Kui vaadata üldiselt vähem taimekaitsevahendeid kasutavaid talusid, siis tüüpiliselt moodustavad herbitsiidid neist lõviosa," kinnitas Munier-Jolain. Isegi kui neist täielikult loobumine esimesel aastal olulisi probleeme ei too, võib umbrohuprobleem järgnevatel aastatel kasvada lumepallina.

Töörühma alles avaldamisjärgus tööst selgub, et märkimisväärseid kompromisse tegemata saaks vähendada Prantsusmaa taimekaitsevahendite kasutust tervikuna ligikaudu 30 protsendi võrra. "Analüüs näitas, et see võib kaasa tuua nisuekspordi vähenemise, kuid sellega paralleelselt väheneks näiteks sõltuvus Ameerika sojast ning väetiste ja kütuse kasutus," lisas teadur. Arvutuste kohaselt tuleks see riigile tervikuna isegi kasuks.

"Kuid et veelkord rõhutada, üleminek ei saa toimuda ilma välise toetuseta. Põllumeestel endil puudub sellega seotud alginvesteeringute suuruse tõttu selleks motivatsioon," sõnas Munier-Jolain. 2009. aastal Euroopa Liidu poolt kehtestatud määrus muutis traditsioonilisele kahjuritõrjele alternatiivide otsimise samal ajal majanduslikku kasumlikkust silmas pidades liikmesriikidele kohustuslikuks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: