Uuring: taimekaitsevahendite kasutust saab oluliselt vähendada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bruno Chauvel/INRA

Põldude kaitseks kasutatavate taimekaitsevahendite hulka saab oluliselt kärpida, vähendamata seejuures põllukultuuride saagikust ja põllumeeste teenitavat tulu, selgub Prantsusmaal tehtud suuruuringust. Üleminek nõuab aga kopsakaid alginvesteeringuid.

"Me ei pea kasumi ja tootlikkuse arvelt allahindlusi tegema, kuid see ei saa olema põllumeeste jaoks kerge. Selleks tuleb harjumuspäraseks saanud maaviljelussüsteemi oluliselt muuta, alates mehaanilise umbrohutõrje juurutamisest ja kultiveerimisvõtete muutmisest lõpetades haiguskindlamate sortide kasvatamisega," rõhutas Bourgogne Franche-Comté ülikooli teadur Nicolas Munier-Jolain.

Järeldused põhinevad pea 950 Prantsusmaa eri osades paikneva taimekaitsevahendite kasutust vähendada üritava suurtalu kohta kogutud andmetel. Töörühm leidis, et 77 protsendi talude puhul puudus kasutatavate pestitsiidide hulga ning saagikuse ja teenitava kasumi vahel seos. Pea kolmel juhul viiest sai pestitsiidide kasutust negatiivsete tagajärgedeta vähendada kuni 42 protsendi võrra.

Ülejäänud 23 protsendis taludes moodustasid suurema osa kasvupinnast tehnilised kultuurid nagu suhkrupeet või raps. Põllukultuuride kasvatamist iseloomustab reeglina ulatuslik taimekaitsevahendite kasutus. Eriti iseloomulik oli see Prantsusmaa põhjaosale, kus viljeletakse suuresti suhkrupeeti.

Munier-Jolain nentis, et tulemuste sirgjooneliselt Eestile laiendamine on ennatlik. "Kuid ma poleks üllatunud, kui sarnaseid mustreid võiks näha Eestis, kui üldised trendid kasutatavate taimekaitsevahendite hulgas ja teistes harimisvõtetes on sarnased," laiendas teadur. Samal ajal rõhutas ta, et värske töö näitlikustab vähemalt taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise võimalikkust.

Teadur lisas, et kõigist taimekaitsevahenditest loobumine on raske. Kui näiteks putukamürkide kasutust sai kasumit ja saagikust ohtu seadmata vähendada 60 protsendi võrra, siis taimemürkide puhul jäi näitaja vaid 37 protsendi piirile. "Kui vaadata üldiselt vähem taimekaitsevahendeid kasutavaid talusid, siis tüüpiliselt moodustavad herbitsiidid neist lõviosa," kinnitas Munier-Jolain. Isegi kui neist täielikult loobumine esimesel aastal olulisi probleeme ei too, võib umbrohuprobleem järgnevatel aastatel kasvada lumepallina.

Töörühma alles avaldamisjärgus tööst selgub, et märkimisväärseid kompromisse tegemata saaks vähendada Prantsusmaa taimekaitsevahendite kasutust tervikuna ligikaudu 30 protsendi võrra. "Analüüs näitas, et see võib kaasa tuua nisuekspordi vähenemise, kuid sellega paralleelselt väheneks näiteks sõltuvus Ameerika sojast ning väetiste ja kütuse kasutus," lisas teadur. Arvutuste kohaselt tuleks see riigile tervikuna isegi kasuks.

"Kuid et veelkord rõhutada, üleminek ei saa toimuda ilma välise toetuseta. Põllumeestel endil puudub sellega seotud alginvesteeringute suuruse tõttu selleks motivatsioon," sõnas Munier-Jolain. 2009. aastal Euroopa Liidu poolt kehtestatud määrus muutis traditsioonilisele kahjuritõrjele alternatiivide otsimise samal ajal majanduslikku kasumlikkust silmas pidades liikmesriikidele kohustuslikuks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?