Liblikas, kes talvitub lumekihi sees ({{commentsTotal}})

Rohukedrik on liblikas, keda võib lendamas näha suveöödel. „Osoon“ uuris, mis temaga talvel toimub?

Loodusfotgraaf Urmas Tartes selgitab, et tegu on äärmiselt põneva ja erandliku käitumisega liblikaga. „Rohukederikuga on seotud üks põnev avastamislugu. Nimelt ta on üks tavalisemaid putukaid, keda lumel kohtame,“ märgib Tartes. Niipea kui sajab maha 5–6sentimeetrine lumi näeb neid lumel liikumas.

„Arvasin, et nad käituvad nagu tüüpilised putukad, tulevad soojema ilmaga lume peale, kui läheb jahedamaks, peavad pugema lume alla peitu. Aga nemad käitusid teisiti – vastupidi nemad jäidki lume peale.“

Mõni aasta hiljem samas metsas sai Tartes selgituse rohukedriku kentsakale käitumisele.

Kui lumi tuleb maha, siis ronivad nad lumele ja jäävad sinna ning lasevad ennast uue lumekihi alla matta. Nii talvituvad nad lumekihi sees, mitte maapinnal ega okste vahel.

Kui tuleb sula, ronib rohukederik kõrgemale ja ootab uut lumesadu. Nad on piisavalt suured putukad, et olla söögiks näiteks karihiirtele, kuid kui röövik on lume sees mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, ei oska teda sealt leida ükski karihiir.

Lume sees talvitumisel on teinegi kasutegur: palju putukaid tuleb lumele selleks, et võtta päikesevanne – UV kiirgus hävitab nende karvade vahele jäänud seeneoseid.

Värskelt sadanud lumekihi sees ei ole ühtki haigusetekitajat või parasiiti, kes võiks hakata rööviku elu ohustama. Mis tähendab, et lumekihi sees talvitumine, kui on jaksu liikumatult magada, on kõige ohutum viis talve veeta.

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-s.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.