Liblikas, kes talvitub lumekihi sees ({{commentsTotal}})

Rohukedrik on liblikas, keda võib lendamas näha suveöödel. „Osoon“ uuris, mis temaga talvel toimub?

Loodusfotgraaf Urmas Tartes selgitab, et tegu on äärmiselt põneva ja erandliku käitumisega liblikaga. „Rohukederikuga on seotud üks põnev avastamislugu. Nimelt ta on üks tavalisemaid putukaid, keda lumel kohtame,“ märgib Tartes. Niipea kui sajab maha 5–6sentimeetrine lumi näeb neid lumel liikumas.

„Arvasin, et nad käituvad nagu tüüpilised putukad, tulevad soojema ilmaga lume peale, kui läheb jahedamaks, peavad pugema lume alla peitu. Aga nemad käitusid teisiti – vastupidi nemad jäidki lume peale.“

Mõni aasta hiljem samas metsas sai Tartes selgituse rohukedriku kentsakale käitumisele.

Kui lumi tuleb maha, siis ronivad nad lumele ja jäävad sinna ning lasevad ennast uue lumekihi alla matta. Nii talvituvad nad lumekihi sees, mitte maapinnal ega okste vahel.

Kui tuleb sula, ronib rohukederik kõrgemale ja ootab uut lumesadu. Nad on piisavalt suured putukad, et olla söögiks näiteks karihiirtele, kuid kui röövik on lume sees mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, ei oska teda sealt leida ükski karihiir.

Lume sees talvitumisel on teinegi kasutegur: palju putukaid tuleb lumele selleks, et võtta päikesevanne – UV kiirgus hävitab nende karvade vahele jäänud seeneoseid.

Värskelt sadanud lumekihi sees ei ole ühtki haigusetekitajat või parasiiti, kes võiks hakata rööviku elu ohustama. Mis tähendab, et lumekihi sees talvitumine, kui on jaksu liikumatult magada, on kõige ohutum viis talve veeta.

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-s.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.