Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane ({{commentsTotal}})

Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Nähtus iseenesest on astronoomidele tuttav. Niisuguseid asteroide, mis tiirlevad planeediga ühel ja samal orbiidil ja mida planeet justkui taga ajaks, on hakatud nimetama troojalasteks. Mõnedel juhtudel, nagu nüüd Uraani puhul teada saadud, liiguvad troojalased planeedi orbiidil umbes 60 kaarekraadi planeedist endast eespool, mõnedel juhtudel samavõrra tagapool. Neid orbiidi paiku, 60 kraadi planeedist ees ja taga, võib nimetada ka planeedi neljandaks või viiendaks Lagrange`i punktiks, kui soovi on.

Jupiteril ja Neptuunil on neis mõlemas punktis teada suurel hulgal troojalasi, aga näiteks Saturnil pole neid teada ühtegi ja Uraanil on neid nüüd teada kaks. Saturn ja Uraan asuvad suure hulga troojalaste pidamiseks gravitatsiooniliselt liiga ebastabiilses piirkonnas, sest nende naaberplaneetide raskusväli kipub võimalikke troojalasi orbiidilt välja tõukama.

Nüüd modelleerisid siis vennad Carlos ja Raul de la Fuente Marcos Madridi Complutense ülikoolist asteroidi 2014QF99 liikumist arvutimudelil ja leidsid, et see püsib Uraaniga samal orbiidil veel mitmeid tuhandeid aastaid. Nii et tegu pole mitte juhusliku teekaaslase, vaid päris troojalasega.

Et asteroid avastati suhteliselt juhuslikult, võib arvata, et kui astronoomid veel hoolega vaatavad, võivad nad Uraani orbiidilt leida ehk veel nii mõnegi senitundmata troojalase.

Aastal 2021 kavatseb NASA teele saata kosmosesondi Lucy, et lähemalt uurida Jupiteri troojalasi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.