Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane ({{commentsTotal}})

Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Nähtus iseenesest on astronoomidele tuttav. Niisuguseid asteroide, mis tiirlevad planeediga ühel ja samal orbiidil ja mida planeet justkui taga ajaks, on hakatud nimetama troojalasteks. Mõnedel juhtudel, nagu nüüd Uraani puhul teada saadud, liiguvad troojalased planeedi orbiidil umbes 60 kaarekraadi planeedist endast eespool, mõnedel juhtudel samavõrra tagapool. Neid orbiidi paiku, 60 kraadi planeedist ees ja taga, võib nimetada ka planeedi neljandaks või viiendaks Lagrange`i punktiks, kui soovi on.

Jupiteril ja Neptuunil on neis mõlemas punktis teada suurel hulgal troojalasi, aga näiteks Saturnil pole neid teada ühtegi ja Uraanil on neid nüüd teada kaks. Saturn ja Uraan asuvad suure hulga troojalaste pidamiseks gravitatsiooniliselt liiga ebastabiilses piirkonnas, sest nende naaberplaneetide raskusväli kipub võimalikke troojalasi orbiidilt välja tõukama.

Nüüd modelleerisid siis vennad Carlos ja Raul de la Fuente Marcos Madridi Complutense ülikoolist asteroidi 2014QF99 liikumist arvutimudelil ja leidsid, et see püsib Uraaniga samal orbiidil veel mitmeid tuhandeid aastaid. Nii et tegu pole mitte juhusliku teekaaslase, vaid päris troojalasega.

Et asteroid avastati suhteliselt juhuslikult, võib arvata, et kui astronoomid veel hoolega vaatavad, võivad nad Uraani orbiidilt leida ehk veel nii mõnegi senitundmata troojalase.

Aastal 2021 kavatseb NASA teele saata kosmosesondi Lucy, et lähemalt uurida Jupiteri troojalasi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.