Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane ({{commentsTotal}})

Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Nähtus iseenesest on astronoomidele tuttav. Niisuguseid asteroide, mis tiirlevad planeediga ühel ja samal orbiidil ja mida planeet justkui taga ajaks, on hakatud nimetama troojalasteks. Mõnedel juhtudel, nagu nüüd Uraani puhul teada saadud, liiguvad troojalased planeedi orbiidil umbes 60 kaarekraadi planeedist endast eespool, mõnedel juhtudel samavõrra tagapool. Neid orbiidi paiku, 60 kraadi planeedist ees ja taga, võib nimetada ka planeedi neljandaks või viiendaks Lagrange`i punktiks, kui soovi on.

Jupiteril ja Neptuunil on neis mõlemas punktis teada suurel hulgal troojalasi, aga näiteks Saturnil pole neid teada ühtegi ja Uraanil on neid nüüd teada kaks. Saturn ja Uraan asuvad suure hulga troojalaste pidamiseks gravitatsiooniliselt liiga ebastabiilses piirkonnas, sest nende naaberplaneetide raskusväli kipub võimalikke troojalasi orbiidilt välja tõukama.

Nüüd modelleerisid siis vennad Carlos ja Raul de la Fuente Marcos Madridi Complutense ülikoolist asteroidi 2014QF99 liikumist arvutimudelil ja leidsid, et see püsib Uraaniga samal orbiidil veel mitmeid tuhandeid aastaid. Nii et tegu pole mitte juhusliku teekaaslase, vaid päris troojalasega.

Et asteroid avastati suhteliselt juhuslikult, võib arvata, et kui astronoomid veel hoolega vaatavad, võivad nad Uraani orbiidilt leida ehk veel nii mõnegi senitundmata troojalase.

Aastal 2021 kavatseb NASA teele saata kosmosesondi Lucy, et lähemalt uurida Jupiteri troojalasi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: