Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane ({{commentsTotal}})

Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Nähtus iseenesest on astronoomidele tuttav. Niisuguseid asteroide, mis tiirlevad planeediga ühel ja samal orbiidil ja mida planeet justkui taga ajaks, on hakatud nimetama troojalasteks. Mõnedel juhtudel, nagu nüüd Uraani puhul teada saadud, liiguvad troojalased planeedi orbiidil umbes 60 kaarekraadi planeedist endast eespool, mõnedel juhtudel samavõrra tagapool. Neid orbiidi paiku, 60 kraadi planeedist ees ja taga, võib nimetada ka planeedi neljandaks või viiendaks Lagrange`i punktiks, kui soovi on.

Jupiteril ja Neptuunil on neis mõlemas punktis teada suurel hulgal troojalasi, aga näiteks Saturnil pole neid teada ühtegi ja Uraanil on neid nüüd teada kaks. Saturn ja Uraan asuvad suure hulga troojalaste pidamiseks gravitatsiooniliselt liiga ebastabiilses piirkonnas, sest nende naaberplaneetide raskusväli kipub võimalikke troojalasi orbiidilt välja tõukama.

Nüüd modelleerisid siis vennad Carlos ja Raul de la Fuente Marcos Madridi Complutense ülikoolist asteroidi 2014QF99 liikumist arvutimudelil ja leidsid, et see püsib Uraaniga samal orbiidil veel mitmeid tuhandeid aastaid. Nii et tegu pole mitte juhusliku teekaaslase, vaid päris troojalasega.

Et asteroid avastati suhteliselt juhuslikult, võib arvata, et kui astronoomid veel hoolega vaatavad, võivad nad Uraani orbiidilt leida ehk veel nii mõnegi senitundmata troojalase.

Aastal 2021 kavatseb NASA teele saata kosmosesondi Lucy, et lähemalt uurida Jupiteri troojalasi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.