Ühe minuti loeng: kuidas tekivad hallutsinatsioonid? ({{commentsTotal}})

Olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane, leiab Bergeni ülikooli bioloogilise psühholoogia dotsent ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kognitiivse neuropsühholoogia dotsent Kristiina Kompus.

Hiljuti ajasid otsingumootori Google tarkvarainsenerid oma arvutid meelega hulluks ja panid need nägema olematuid asju nägema. Nad võtsid hästitreenitud klassifitseerimisalgoritmid, mis olid õppinud leidma fotodel teatud stiimuleid, näiteks leidma automaatselt loodusfotodelt koerad või linnavaadetest teatud arhitektuurilised detailid.

Kui sellistele tundlikele algoritmidele näidati naljaviluks mitte fotot, vaid juhuslikku müra ja lasti neil genereerida pilt sellest, mida nad "näevad", hakkasid nad müras leidma ja rõhutama enda ootustele vastavaid detaile. Sama protsessi järjest korrates hakkasid algoritmid nii genereerima tontlikke ja unenäolisi pilte, millel võis näha koletuslikke koerapäid või kummalisi losse – täiesti tühjalt kohalt. Algoritmid nägid hallutsinatsioone.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kas sellel on mingi seos sellega, kuidas mõistame inimeste hallutsinatsioone? Selgub, et see polegi nii kaugel, kui võiks arvata. Hallutsinatsioon on tajuelamus nii-öelda tühjalt kohalt. Näiteks kuulmishallutsinatsiooni korral kuuleb inimene temaga kõnelevat häält, kuigi keegi parasjagu ei räägi.

Üks võimalik selgitus hallutsinatsioonide tekkeks on tasakaalu häirumine pea sees konstrueeritud tajuliste ootuste ning meeleorganitest saabuva info vahel. Ootused selle kohta, millised stiimulid on järgmisel hetkel konteksti arvestades tõenäolised, muudavad tajuprotsesse ning reageerimist tükk maad kiiremaks. Neid tuleb aga kogu aeg korrigeerida meeleorganitest tuleva infoga.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kui see info on aga mürane, võib taju hakata omaenda genereeritud ootusi üle tõlgendama, arvates, et need ongi "päris". Kuulmishallutsinatsioonide uurimisel keskendutakse niisiis sellele, kuidas on kuulmisinformatsiooni töötlemisega seotud juhteteed ajus vussi läinud ning andnud tajule võimaluse pidada pea enda genereeritud materjali pärismaailmast saabuvaga võrdväärseks.

Nii näeme, et olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.