Ühe minuti loeng: kuidas tekivad hallutsinatsioonid? ({{commentsTotal}})

Olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane, leiab Bergeni ülikooli bioloogilise psühholoogia dotsent ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kognitiivse neuropsühholoogia dotsent Kristiina Kompus.

Hiljuti ajasid otsingumootori Google tarkvarainsenerid oma arvutid meelega hulluks ja panid need nägema olematuid asju nägema. Nad võtsid hästitreenitud klassifitseerimisalgoritmid, mis olid õppinud leidma fotodel teatud stiimuleid, näiteks leidma automaatselt loodusfotodelt koerad või linnavaadetest teatud arhitektuurilised detailid.

Kui sellistele tundlikele algoritmidele näidati naljaviluks mitte fotot, vaid juhuslikku müra ja lasti neil genereerida pilt sellest, mida nad "näevad", hakkasid nad müras leidma ja rõhutama enda ootustele vastavaid detaile. Sama protsessi järjest korrates hakkasid algoritmid nii genereerima tontlikke ja unenäolisi pilte, millel võis näha koletuslikke koerapäid või kummalisi losse – täiesti tühjalt kohalt. Algoritmid nägid hallutsinatsioone.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kas sellel on mingi seos sellega, kuidas mõistame inimeste hallutsinatsioone? Selgub, et see polegi nii kaugel, kui võiks arvata. Hallutsinatsioon on tajuelamus nii-öelda tühjalt kohalt. Näiteks kuulmishallutsinatsiooni korral kuuleb inimene temaga kõnelevat häält, kuigi keegi parasjagu ei räägi.

Üks võimalik selgitus hallutsinatsioonide tekkeks on tasakaalu häirumine pea sees konstrueeritud tajuliste ootuste ning meeleorganitest saabuva info vahel. Ootused selle kohta, millised stiimulid on järgmisel hetkel konteksti arvestades tõenäolised, muudavad tajuprotsesse ning reageerimist tükk maad kiiremaks. Neid tuleb aga kogu aeg korrigeerida meeleorganitest tuleva infoga.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kui see info on aga mürane, võib taju hakata omaenda genereeritud ootusi üle tõlgendama, arvates, et need ongi "päris". Kuulmishallutsinatsioonide uurimisel keskendutakse niisiis sellele, kuidas on kuulmisinformatsiooni töötlemisega seotud juhteteed ajus vussi läinud ning andnud tajule võimaluse pidada pea enda genereeritud materjali pärismaailmast saabuvaga võrdväärseks.

Nii näeme, et olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.