Ühe minuti loeng: kuidas tekivad hallutsinatsioonid? ({{commentsTotal}})

Olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane, leiab Bergeni ülikooli bioloogilise psühholoogia dotsent ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kognitiivse neuropsühholoogia dotsent Kristiina Kompus.

Hiljuti ajasid otsingumootori Google tarkvarainsenerid oma arvutid meelega hulluks ja panid need nägema olematuid asju nägema. Nad võtsid hästitreenitud klassifitseerimisalgoritmid, mis olid õppinud leidma fotodel teatud stiimuleid, näiteks leidma automaatselt loodusfotodelt koerad või linnavaadetest teatud arhitektuurilised detailid.

Kui sellistele tundlikele algoritmidele näidati naljaviluks mitte fotot, vaid juhuslikku müra ja lasti neil genereerida pilt sellest, mida nad "näevad", hakkasid nad müras leidma ja rõhutama enda ootustele vastavaid detaile. Sama protsessi järjest korrates hakkasid algoritmid nii genereerima tontlikke ja unenäolisi pilte, millel võis näha koletuslikke koerapäid või kummalisi losse – täiesti tühjalt kohalt. Algoritmid nägid hallutsinatsioone.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kas sellel on mingi seos sellega, kuidas mõistame inimeste hallutsinatsioone? Selgub, et see polegi nii kaugel, kui võiks arvata. Hallutsinatsioon on tajuelamus nii-öelda tühjalt kohalt. Näiteks kuulmishallutsinatsiooni korral kuuleb inimene temaga kõnelevat häält, kuigi keegi parasjagu ei räägi.

Üks võimalik selgitus hallutsinatsioonide tekkeks on tasakaalu häirumine pea sees konstrueeritud tajuliste ootuste ning meeleorganitest saabuva info vahel. Ootused selle kohta, millised stiimulid on järgmisel hetkel konteksti arvestades tõenäolised, muudavad tajuprotsesse ning reageerimist tükk maad kiiremaks. Neid tuleb aga kogu aeg korrigeerida meeleorganitest tuleva infoga.

Kas tehisintellekt unistab elektrilistest lammastest? Autor: Google

Kui see info on aga mürane, võib taju hakata omaenda genereeritud ootusi üle tõlgendama, arvates, et need ongi "päris". Kuulmishallutsinatsioonide uurimisel keskendutakse niisiis sellele, kuidas on kuulmisinformatsiooni töötlemisega seotud juhteteed ajus vussi läinud ning andnud tajule võimaluse pidada pea enda genereeritud materjali pärismaailmast saabuvaga võrdväärseks.

Nii näeme, et olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.