Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: miphages/Creative Commons

Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

"Me ei pea tavaliselt putukaid eriti nupukateks ja vaatame neile ülevalt alla. Meie uuring peaks olema aga viimaseks kirstunaelaks, mis näitab, et suurus ja väline kuju pole olulised. Sellel põhinevad eelarvamused tuleks hüljata," sõnas uurimuse juhtivautor Olli Loukolo ERR Novaatorile antud intervjuus.

Käitumisökoloog leidis, et kimalased lahendasid "liigikaaslaste" jälgimise järel suhkrulahuse saamiseks ülesandeid pea kolm korda edukamalt, kui lahenduskäigu ise välja nuputama pidanud putukad. "Kuid nad ei piirdunud ainult teiste pimeda kopeerimisega, vaid õppisid lahendama ülesandeid kiiremini ja taipasid iseseisvalt, kuidas teenida nektarit võimalikult väikese vaevaga," lisas Londoni ülikooli kuninganna Mary kolledžis järeldoktorantuuri läbiv Loukolo.

Putukate proovile panemiseks kasutatud ülesanne sarnanes golfile. Kimalaste ette seati kolm kollast kuulikest, mis asusid väljaku keskmest erineval kaugusel. Nektari saamiseks pidid kimalased veeretama ühe pallikestest väljaku keskel olevasse auku.

Kui putukatele eeskujuks olnud plastkimalane veeretas auku alati keskmest kõige kaugemal asuva kuuli, siis suurem osa päriskimalastest võttis sihikule sellele kõige lähemal asuva pallikese. Samuti ei lasknud nad teistes katsetes heidutada end kuuli erinevast värvist. Teisisõnu olid kimalased võimelised tegema üldistusi. Libakimalase liikumist näinud putukad lahendasid ülesande pea iga kord. Kuuli iseseisvalt liikumas näinud kimalased 78 protsendil juhtudest. Ainult suhkrulahust täis augus olevat kuuli näinud kimalastest suutis ülesande lahendada vaid iga kolmas.

Kimalaste võimekust oma liigikaaslastelt vaid nende jälgimise põhjal õppida on märgatud varemgi. "Eelnevate katsete ülesehitus on meenutanud olukordi, millesse putukad looduses sattuda võivad. Rakendatud katseparadigma viitab aga, et kimalased kohanevad väga kiiresti isegi situatsioonides, mille sarnaseid nad mitte kunagi näinud polnud," laiendas Loukolo.

Käitumisökoloogi sõnul liigituvad kimalaste poolt ilmutatud käitumismustrid leebemate kriteeriumite järgi juba tööriista kasutuseks. Seda juhul, kui see kujutab endast keskkonnas leiduvate objektide kasutamist enda füüsilise mõjusfääri laiendamiseks. Rangemate kriteeriumite järgi peaksid liigid kasutatavaid objekte tuleviku tarbeks ka kaasas kandma või parandama nende omadusi.

Nii või teisiti peaksid inimesed Loukola hinnangul minetama arusaama, et loomaliikide nupukus on seotud otseselt sellega, kui palju meenutavad nad inimesi või parimal juhul primaate. "Pigem on meie asi välja nuputada eksperimente, kus nende koginitiivne võimekus avalduda saab ja teha alles siis omad järeldused," mõtiskles käitumisökoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: