Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: miphages/Creative Commons

Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

"Me ei pea tavaliselt putukaid eriti nupukateks ja vaatame neile ülevalt alla. Meie uuring peaks olema aga viimaseks kirstunaelaks, mis näitab, et suurus ja väline kuju pole olulised. Sellel põhinevad eelarvamused tuleks hüljata," sõnas uurimuse juhtivautor Olli Loukolo ERR Novaatorile antud intervjuus.

Käitumisökoloog leidis, et kimalased lahendasid "liigikaaslaste" jälgimise järel suhkrulahuse saamiseks ülesandeid pea kolm korda edukamalt, kui lahenduskäigu ise välja nuputama pidanud putukad. "Kuid nad ei piirdunud ainult teiste pimeda kopeerimisega, vaid õppisid lahendama ülesandeid kiiremini ja taipasid iseseisvalt, kuidas teenida nektarit võimalikult väikese vaevaga," lisas Londoni ülikooli kuninganna Mary kolledžis järeldoktorantuuri läbiv Loukolo.

Putukate proovile panemiseks kasutatud ülesanne sarnanes golfile. Kimalaste ette seati kolm kollast kuulikest, mis asusid väljaku keskmest erineval kaugusel. Nektari saamiseks pidid kimalased veeretama ühe pallikestest väljaku keskel olevasse auku.

Kui putukatele eeskujuks olnud plastkimalane veeretas auku alati keskmest kõige kaugemal asuva kuuli, siis suurem osa päriskimalastest võttis sihikule sellele kõige lähemal asuva pallikese. Samuti ei lasknud nad teistes katsetes heidutada end kuuli erinevast värvist. Teisisõnu olid kimalased võimelised tegema üldistusi. Libakimalase liikumist näinud putukad lahendasid ülesande pea iga kord. Kuuli iseseisvalt liikumas näinud kimalased 78 protsendil juhtudest. Ainult suhkrulahust täis augus olevat kuuli näinud kimalastest suutis ülesande lahendada vaid iga kolmas.

Kimalaste võimekust oma liigikaaslastelt vaid nende jälgimise põhjal õppida on märgatud varemgi. "Eelnevate katsete ülesehitus on meenutanud olukordi, millesse putukad looduses sattuda võivad. Rakendatud katseparadigma viitab aga, et kimalased kohanevad väga kiiresti isegi situatsioonides, mille sarnaseid nad mitte kunagi näinud polnud," laiendas Loukolo.

Käitumisökoloogi sõnul liigituvad kimalaste poolt ilmutatud käitumismustrid leebemate kriteeriumite järgi juba tööriista kasutuseks. Seda juhul, kui see kujutab endast keskkonnas leiduvate objektide kasutamist enda füüsilise mõjusfääri laiendamiseks. Rangemate kriteeriumite järgi peaksid liigid kasutatavaid objekte tuleviku tarbeks ka kaasas kandma või parandama nende omadusi.

Nii või teisiti peaksid inimesed Loukola hinnangul minetama arusaama, et loomaliikide nupukus on seotud otseselt sellega, kui palju meenutavad nad inimesi või parimal juhul primaate. "Pigem on meie asi välja nuputada eksperimente, kus nende koginitiivne võimekus avalduda saab ja teha alles siis omad järeldused," mõtiskles käitumisökoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.