Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: miphages/Creative Commons

Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

"Me ei pea tavaliselt putukaid eriti nupukateks ja vaatame neile ülevalt alla. Meie uuring peaks olema aga viimaseks kirstunaelaks, mis näitab, et suurus ja väline kuju pole olulised. Sellel põhinevad eelarvamused tuleks hüljata," sõnas uurimuse juhtivautor Olli Loukolo ERR Novaatorile antud intervjuus.

Käitumisökoloog leidis, et kimalased lahendasid "liigikaaslaste" jälgimise järel suhkrulahuse saamiseks ülesandeid pea kolm korda edukamalt, kui lahenduskäigu ise välja nuputama pidanud putukad. "Kuid nad ei piirdunud ainult teiste pimeda kopeerimisega, vaid õppisid lahendama ülesandeid kiiremini ja taipasid iseseisvalt, kuidas teenida nektarit võimalikult väikese vaevaga," lisas Londoni ülikooli kuninganna Mary kolledžis järeldoktorantuuri läbiv Loukolo.

Putukate proovile panemiseks kasutatud ülesanne sarnanes golfile. Kimalaste ette seati kolm kollast kuulikest, mis asusid väljaku keskmest erineval kaugusel. Nektari saamiseks pidid kimalased veeretama ühe pallikestest väljaku keskel olevasse auku.

Kui putukatele eeskujuks olnud plastkimalane veeretas auku alati keskmest kõige kaugemal asuva kuuli, siis suurem osa päriskimalastest võttis sihikule sellele kõige lähemal asuva pallikese. Samuti ei lasknud nad teistes katsetes heidutada end kuuli erinevast värvist. Teisisõnu olid kimalased võimelised tegema üldistusi. Libakimalase liikumist näinud putukad lahendasid ülesande pea iga kord. Kuuli iseseisvalt liikumas näinud kimalased 78 protsendil juhtudest. Ainult suhkrulahust täis augus olevat kuuli näinud kimalastest suutis ülesande lahendada vaid iga kolmas.

Kimalaste võimekust oma liigikaaslastelt vaid nende jälgimise põhjal õppida on märgatud varemgi. "Eelnevate katsete ülesehitus on meenutanud olukordi, millesse putukad looduses sattuda võivad. Rakendatud katseparadigma viitab aga, et kimalased kohanevad väga kiiresti isegi situatsioonides, mille sarnaseid nad mitte kunagi näinud polnud," laiendas Loukolo.

Käitumisökoloogi sõnul liigituvad kimalaste poolt ilmutatud käitumismustrid leebemate kriteeriumite järgi juba tööriista kasutuseks. Seda juhul, kui see kujutab endast keskkonnas leiduvate objektide kasutamist enda füüsilise mõjusfääri laiendamiseks. Rangemate kriteeriumite järgi peaksid liigid kasutatavaid objekte tuleviku tarbeks ka kaasas kandma või parandama nende omadusi.

Nii või teisiti peaksid inimesed Loukola hinnangul minetama arusaama, et loomaliikide nupukus on seotud otseselt sellega, kui palju meenutavad nad inimesi või parimal juhul primaate. "Pigem on meie asi välja nuputada eksperimente, kus nende koginitiivne võimekus avalduda saab ja teha alles siis omad järeldused," mõtiskles käitumisökoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.