Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas ({{commentsTotal}})

Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

Dagfinn Aun Inglismaalt Imperial College'ist uuris koos kolleegidega uuesti põhjalikult läbi 95 varem ilmunud teaduslikku uurimust toitumise ja tervise vaheliste seoste kohta ning tuli nüüd ajakirjas International Journal of Epidemiology välja soovitusega, et optimaalne puu- ja köögivilja kogus, mille inimene päevas ära võiks süüa, et hoida võimalikult väike infarkti- või vähioht, võiks olla kümme portsjonit, kui arvestada ühe portsjoni mahuks 80 grammi.

Ühe portsjoni võiks seejuures moodustada näiteks ühest õunast või kahest mandariinist või kolmest kuhjaga supilusikatäiest hernestest.

Inglismaal endal on praegu ametlik soovitus tarbida päevas viis portsjonit puu- ja köögivilja. Teistes riikides on ametlik soovitus ka muusugune, näiteks Ameerika Ühendriikides 8 – 10 portsjonit. Eesti tervisearengu instituut soovitab süüa puu- ja köögivilju päevas vähemalt viis 100-grammist portsjonit.

Auni ja kolleegide analüüs tuvastas, et päevas kümne portsjoni puu- ja köögivilja sööjatel oli suremise risk ligi kolmandiku võrra madalam kui neil, kes ei söönud puu- ja köögivilja üldse. Neil, kes praegu veel üle viie portsjoni päevas süüa ei suuda, soovitab Oun siiski meeleheitest hoiduda, sest viis on ikkagi parem kui mitte midagi, aga tähtis on mõista, et kümme on veel parem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: