Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses ({{commentsTotal}})

Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat Martin Mooses uurib Euroopa ja Ida-Aafrika tippjooksjate üldist tervislikku seisundit ning sportlikku saavutusvõimet mõjutavaid faktoreid.
Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat Martin Mooses uurib Euroopa ja Ida-Aafrika tippjooksjate üldist tervislikku seisundit ning sportlikku saavutusvõimet mõjutavaid faktoreid. Autor/allikas: Erakogu

Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

Ernst Jaaksoni stipendium on üks suurimaid üliõpilasele või teadurile antavaid erastipendiume Eestis. Mälestusstipendiumiga soovitakse toetada välismaal kraadiõppes õppimist või Tartu ülikooli doktorantide, teadurite ja õppejõudude teadustöö jätkamist.

Tänavuse 15 000 euro suuruse stipendiumi pälvib Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kergejõustiku didaktika lektor Martin Mooses.

Moosese peamiseks teadustöö suunaks on uurida rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasemel Euroopa ja Ida-Aafrika tippjooksjate üldist tervislikku seisundit ning sportlikku saavutusvõimet mõjutavad faktorid.

Tema uurimistöödel on olnud tähtis roll ka dopinguvastasel võitlusel. Ta on osalenud maailma anti-dopingu agentuuri (WADA) poolt rahastatud projektides, mille eesmärk on tuvastada efektiivsemalt EPO kasutamist.

Stipendium võimaldab noorel teadlasel kaasrahastada USA, Etioopia ja Kenya teadlastega ühiselt läbiviidavat uuringut. Sellega uuritakse süstemaatiliselt, kuidas mõjutavad suurte koormustega treeningud tipptasemel mees- ja naissoost Kenya ning Etioopia kesk- ja pikamaajooksjate üldist tervislikku seisundit.

Antud uurimisprojekti tulemused annavad olulist ja kriitilise tähtsusega teavet tippsportlaste treeningute ning toitumise planeerimiseks. See omakorda aitab hoida sportlase tervist nii tippspordis olles kui pärast sportlaskarjääri lõppu. Projekti tulemused võimaldavad koostöös rahvusvaheliste ja rahvuslike spordiorganisatsioonidega välja töötada treeningute planeerimist ja toimumist käsitlevaid infomaterjale ja soovitusi tervise- ja harrastussportlastele.

Martin Moosese soovitaja Priit Kaasiku sõnul on värske stipendiaat näidanud ennast sihikindla ja – vaatamata noorele eale – probleemile selgelt fokusseeritud uurijana.

“Martin Moosese nüansirikas uurimistöö on üldistatuna suunatud vastupidavusalade sportlaste töövõime uurimisele ning senine kogemus ja koostöö lubavad täie kindlusega kinnitada Moosese tõsist huvi ja süvenemist püstitatud teadusproblemaatikasse. Ernst Jaaksoni stipendium on kindlasti suur au ja tunnustus laureaadile ja tema teadustegevusele, aga ka sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teaduskollektiivile laiemalt,“ rääkis Kaasik.

Martin Mooses kaitses oma doktoritöö Tartu ülikooli 2014. aastal ning on alates samast aastast töötanud Tartu ülikoolis sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kergejõustiku didaktika lektorina. Mooses on kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuse ja magistriõppe programmijuht, alates 2016. aastast ka sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi asejuhataja ning kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna juhataja. Väljaspool Tartu ülikooli kuulub Martin Mooses Eesti olümpiakomitee (EOK) treenerite kutsekomisjoni ning ühenduse sport kõigile juhatusse.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi TÜ Sihtasutuse juurde 2001. aastal, kui Tartu ülikooli jõudis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune pärand. See on senini üks suurimaid eraisiku poolt hariduse toetamiseks tehtud annetus Eestis, samuti on üks suurimaid ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse. Tartu ülikooli sihtasutuse tänavu välja antav Ernst Jaaksoni stipendiumi on järjekorras kaheteistkümnes.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.