Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti? ({{commentsTotal}})

See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Mida me siis teame Eesti algusest? Õigupoolest üsna vähe. Me ei tea päriselt, millal see nimetus sündis, isegi kui võib oletada, et millalgi tuhande aasta eest skandinaavlaste keeles. Me ei tea, mida nimetus "Eesti" tähendab, kuigi on võimalik, et seda saab siduda ida ilmakaarega (islandi austr, taani öst, rootsi öster- jm).

Me ei tea sedagi, millal hakati siinsel alal eesti keelt rääkima või seadsid ennast siin sisse meie etnilised eellased. Küll aga teame, et eesti kirjakeelde ilmub nimetus "Eestimaa" saksa tõlkelaenuna 17. sajandil (Heinrich Stahl) ja nimetus "Eesti" alles 19. sajandi keskel (Friedrich Reinhold Kreutzwald).

Ent kui vana on Eesti riik? Seegi küsimus ei ole päris lihtne. Me oleme küll harjunud tähistama omariikluse sünnipäevana 24. veebruari 1918, ent sama hästi sobiks riigi sünnipäevaks 28. november (vana kalendri järgi 15. november) 1917, kui Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan Maanõukogu (ka Maapäev) kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Või hoopis 2. veebruar 1920, kui Venemaa tunnistas Tartu rahulepinguga esimese välisriigina Eesti iseseisvust.

Kui me valmistume järgmisel aastal tähistama Eesti riikluse sajandat sünnipäeva, pole seegi ajalooliselt päris ühemõtteline juubel, sest teame ju hästi, et üle poole sajandi sellest ajast ei olnud Eesti iseseisev riik.

Ühe maa või riigi sünnipäev ei ole seesama, mis inimese sünnipäev. Kollektiivsed sünnipäevad on ühiskondlikud kokkulepped, osa traditsioonist, mida ühiselt oluliseks peame. Nii et tunneme oma ajalugu, selle nüansse ja keerdkäike, kuid ärme mõistagi alahinda ka traditsioone!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.