Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti? ({{commentsTotal}})

See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Mida me siis teame Eesti algusest? Õigupoolest üsna vähe. Me ei tea päriselt, millal see nimetus sündis, isegi kui võib oletada, et millalgi tuhande aasta eest skandinaavlaste keeles. Me ei tea, mida nimetus "Eesti" tähendab, kuigi on võimalik, et seda saab siduda ida ilmakaarega (islandi austr, taani öst, rootsi öster- jm).

Me ei tea sedagi, millal hakati siinsel alal eesti keelt rääkima või seadsid ennast siin sisse meie etnilised eellased. Küll aga teame, et eesti kirjakeelde ilmub nimetus "Eestimaa" saksa tõlkelaenuna 17. sajandil (Heinrich Stahl) ja nimetus "Eesti" alles 19. sajandi keskel (Friedrich Reinhold Kreutzwald).

Ent kui vana on Eesti riik? Seegi küsimus ei ole päris lihtne. Me oleme küll harjunud tähistama omariikluse sünnipäevana 24. veebruari 1918, ent sama hästi sobiks riigi sünnipäevaks 28. november (vana kalendri järgi 15. november) 1917, kui Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan Maanõukogu (ka Maapäev) kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Või hoopis 2. veebruar 1920, kui Venemaa tunnistas Tartu rahulepinguga esimese välisriigina Eesti iseseisvust.

Kui me valmistume järgmisel aastal tähistama Eesti riikluse sajandat sünnipäeva, pole seegi ajalooliselt päris ühemõtteline juubel, sest teame ju hästi, et üle poole sajandi sellest ajast ei olnud Eesti iseseisev riik.

Ühe maa või riigi sünnipäev ei ole seesama, mis inimese sünnipäev. Kollektiivsed sünnipäevad on ühiskondlikud kokkulepped, osa traditsioonist, mida ühiselt oluliseks peame. Nii et tunneme oma ajalugu, selle nüansse ja keerdkäike, kuid ärme mõistagi alahinda ka traditsioone!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.