Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti? ({{commentsTotal}})

See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Mida me siis teame Eesti algusest? Õigupoolest üsna vähe. Me ei tea päriselt, millal see nimetus sündis, isegi kui võib oletada, et millalgi tuhande aasta eest skandinaavlaste keeles. Me ei tea, mida nimetus "Eesti" tähendab, kuigi on võimalik, et seda saab siduda ida ilmakaarega (islandi austr, taani öst, rootsi öster- jm).

Me ei tea sedagi, millal hakati siinsel alal eesti keelt rääkima või seadsid ennast siin sisse meie etnilised eellased. Küll aga teame, et eesti kirjakeelde ilmub nimetus "Eestimaa" saksa tõlkelaenuna 17. sajandil (Heinrich Stahl) ja nimetus "Eesti" alles 19. sajandi keskel (Friedrich Reinhold Kreutzwald).

Ent kui vana on Eesti riik? Seegi küsimus ei ole päris lihtne. Me oleme küll harjunud tähistama omariikluse sünnipäevana 24. veebruari 1918, ent sama hästi sobiks riigi sünnipäevaks 28. november (vana kalendri järgi 15. november) 1917, kui Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan Maanõukogu (ka Maapäev) kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Või hoopis 2. veebruar 1920, kui Venemaa tunnistas Tartu rahulepinguga esimese välisriigina Eesti iseseisvust.

Kui me valmistume järgmisel aastal tähistama Eesti riikluse sajandat sünnipäeva, pole seegi ajalooliselt päris ühemõtteline juubel, sest teame ju hästi, et üle poole sajandi sellest ajast ei olnud Eesti iseseisev riik.

Ühe maa või riigi sünnipäev ei ole seesama, mis inimese sünnipäev. Kollektiivsed sünnipäevad on ühiskondlikud kokkulepped, osa traditsioonist, mida ühiselt oluliseks peame. Nii et tunneme oma ajalugu, selle nüansse ja keerdkäike, kuid ärme mõistagi alahinda ka traditsioone!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.