Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti? ({{commentsTotal}})

See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Mida me siis teame Eesti algusest? Õigupoolest üsna vähe. Me ei tea päriselt, millal see nimetus sündis, isegi kui võib oletada, et millalgi tuhande aasta eest skandinaavlaste keeles. Me ei tea, mida nimetus "Eesti" tähendab, kuigi on võimalik, et seda saab siduda ida ilmakaarega (islandi austr, taani öst, rootsi öster- jm).

Me ei tea sedagi, millal hakati siinsel alal eesti keelt rääkima või seadsid ennast siin sisse meie etnilised eellased. Küll aga teame, et eesti kirjakeelde ilmub nimetus "Eestimaa" saksa tõlkelaenuna 17. sajandil (Heinrich Stahl) ja nimetus "Eesti" alles 19. sajandi keskel (Friedrich Reinhold Kreutzwald).

Ent kui vana on Eesti riik? Seegi küsimus ei ole päris lihtne. Me oleme küll harjunud tähistama omariikluse sünnipäevana 24. veebruari 1918, ent sama hästi sobiks riigi sünnipäevaks 28. november (vana kalendri järgi 15. november) 1917, kui Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan Maanõukogu (ka Maapäev) kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Või hoopis 2. veebruar 1920, kui Venemaa tunnistas Tartu rahulepinguga esimese välisriigina Eesti iseseisvust.

Kui me valmistume järgmisel aastal tähistama Eesti riikluse sajandat sünnipäeva, pole seegi ajalooliselt päris ühemõtteline juubel, sest teame ju hästi, et üle poole sajandi sellest ajast ei olnud Eesti iseseisev riik.

Ühe maa või riigi sünnipäev ei ole seesama, mis inimese sünnipäev. Kollektiivsed sünnipäevad on ühiskondlikud kokkulepped, osa traditsioonist, mida ühiselt oluliseks peame. Nii et tunneme oma ajalugu, selle nüansse ja keerdkäike, kuid ärme mõistagi alahinda ka traditsioone!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.