Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse ({{commentsTotal}})

Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

"Mulle meeldib tantsuvahetund, mis käib aulas meil," ütleb kooliõpilane Carmen. Tema koolikaaslane Robert lisab: "Ja poistele, paljudele, meeldib ka tantsida. Me seal käime ka tihti." Rebekale meeldivad aga matimängud ehk need ülesanded, kus saab matemaatikatehetele leida vastuseid mattide peal.

Hiljuti avaldatud Tartu ülikooli uuringu tulemusena saadi teada, et enamuste õpilaste katkestamata istumise aeg ainetunnis ületab soovituslikku 20 minutit. Mida vanemaks koolilapsed saavad, seda rohkem nad istuvad. Nüüd pakuvad teadlased õpetajatele reaalset tuge koolituste ja abivahendite näol.

Tartu ülikooli teadlaste soovitusi järgides on näiteks Tartu Tamme kool ja Descartes'i gümnaasiumi teinud ainetundides muudatused, mis ühendavad ainealaste teadmiste omandamise liikumisega.

Tartu ülikooli liikumislabori peaspetsialisti Kerli Moosese uuringust tuli välja, et õpilased istuvad ainetundides järjestikku enam kui soovitusliku ülempiiri ehk 20 minutit.

"Näiteks muusikatund esimeses kooliastmes oli hästi aktiivne, samas kolmandas kooliastmes, mis oli siis 7.-9. klass, oli ta üks vähem aktiivsemaid tunde üldse," selgitas Mooses.

Kerli Mooses soovitab, et õpetajad võiksid mõelda, kuidas ka tavalises ainetunnis lõimida liikumist õppetegevusse. Selle asemel, et lapsed istuvad 45 minutit ega kuula, mida õpetaja räägib, võiks kasutada rühmatöid, mille käigus mõelda läbi, kuidas lapsed saaksid ka vahepeal püsti tõusta.

Tartu Tamme kooli ronimisseinal turnijaid ja Descartes'i gümnaasiumi klassitundi jälgides koolidel ja õpilastel ideede puudust ei ole.

Tartu Descartes’i kooli õpetaja Kaja Kivisikk selgitab, et tema kasutab tundides teadlaste soovituse järgi mitmeid n-ö jooksvaid ülesandeid.
"Meil on jooksev lause, meil matemaatikaülesanded jooksevad meil vahepeal ringi."

Osa harjutusi on õpetaja saanud Liikuma Kutsuva Kooli programmi koolitustelt, väga palju on aga ise välja mõeldud ning väljamõtlemise juures aitavad ka lapsed. "Kui mina neile midagi välja pakun, siis tulevad nende poolt ka sellised väikesed täiendused, et harjutused põnevamaks läheksid."

Soovitame regulaarseid liikumispause ka täiskasvanutele. Uudse lähenemisena viiakse ka koosolekuid läbi vabas õhus jalutades. Liikumiseks pole halba ilma või valet aega.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.