Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse ({{commentsTotal}})

Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

"Mulle meeldib tantsuvahetund, mis käib aulas meil," ütleb kooliõpilane Carmen. Tema koolikaaslane Robert lisab: "Ja poistele, paljudele, meeldib ka tantsida. Me seal käime ka tihti." Rebekale meeldivad aga matimängud ehk need ülesanded, kus saab matemaatikatehetele leida vastuseid mattide peal.

Hiljuti avaldatud Tartu ülikooli uuringu tulemusena saadi teada, et enamuste õpilaste katkestamata istumise aeg ainetunnis ületab soovituslikku 20 minutit. Mida vanemaks koolilapsed saavad, seda rohkem nad istuvad. Nüüd pakuvad teadlased õpetajatele reaalset tuge koolituste ja abivahendite näol.

Tartu ülikooli teadlaste soovitusi järgides on näiteks Tartu Tamme kool ja Descartes'i gümnaasiumi teinud ainetundides muudatused, mis ühendavad ainealaste teadmiste omandamise liikumisega.

Tartu ülikooli liikumislabori peaspetsialisti Kerli Moosese uuringust tuli välja, et õpilased istuvad ainetundides järjestikku enam kui soovitusliku ülempiiri ehk 20 minutit.

"Näiteks muusikatund esimeses kooliastmes oli hästi aktiivne, samas kolmandas kooliastmes, mis oli siis 7.-9. klass, oli ta üks vähem aktiivsemaid tunde üldse," selgitas Mooses.

Kerli Mooses soovitab, et õpetajad võiksid mõelda, kuidas ka tavalises ainetunnis lõimida liikumist õppetegevusse. Selle asemel, et lapsed istuvad 45 minutit ega kuula, mida õpetaja räägib, võiks kasutada rühmatöid, mille käigus mõelda läbi, kuidas lapsed saaksid ka vahepeal püsti tõusta.

Tartu Tamme kooli ronimisseinal turnijaid ja Descartes'i gümnaasiumi klassitundi jälgides koolidel ja õpilastel ideede puudust ei ole.

Tartu Descartes’i kooli õpetaja Kaja Kivisikk selgitab, et tema kasutab tundides teadlaste soovituse järgi mitmeid n-ö jooksvaid ülesandeid.
"Meil on jooksev lause, meil matemaatikaülesanded jooksevad meil vahepeal ringi."

Osa harjutusi on õpetaja saanud Liikuma Kutsuva Kooli programmi koolitustelt, väga palju on aga ise välja mõeldud ning väljamõtlemise juures aitavad ka lapsed. "Kui mina neile midagi välja pakun, siis tulevad nende poolt ka sellised väikesed täiendused, et harjutused põnevamaks läheksid."

Soovitame regulaarseid liikumispause ka täiskasvanutele. Uudse lähenemisena viiakse ka koosolekuid läbi vabas õhus jalutades. Liikumiseks pole halba ilma või valet aega.

Toimetaja: Marju Himma



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: