Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse ({{commentsTotal}})

Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

"Mulle meeldib tantsuvahetund, mis käib aulas meil," ütleb kooliõpilane Carmen. Tema koolikaaslane Robert lisab: "Ja poistele, paljudele, meeldib ka tantsida. Me seal käime ka tihti." Rebekale meeldivad aga matimängud ehk need ülesanded, kus saab matemaatikatehetele leida vastuseid mattide peal.

Hiljuti avaldatud Tartu ülikooli uuringu tulemusena saadi teada, et enamuste õpilaste katkestamata istumise aeg ainetunnis ületab soovituslikku 20 minutit. Mida vanemaks koolilapsed saavad, seda rohkem nad istuvad. Nüüd pakuvad teadlased õpetajatele reaalset tuge koolituste ja abivahendite näol.

Tartu ülikooli teadlaste soovitusi järgides on näiteks Tartu Tamme kool ja Descartes'i gümnaasiumi teinud ainetundides muudatused, mis ühendavad ainealaste teadmiste omandamise liikumisega.

Tartu ülikooli liikumislabori peaspetsialisti Kerli Moosese uuringust tuli välja, et õpilased istuvad ainetundides järjestikku enam kui soovitusliku ülempiiri ehk 20 minutit.

"Näiteks muusikatund esimeses kooliastmes oli hästi aktiivne, samas kolmandas kooliastmes, mis oli siis 7.-9. klass, oli ta üks vähem aktiivsemaid tunde üldse," selgitas Mooses.

Kerli Mooses soovitab, et õpetajad võiksid mõelda, kuidas ka tavalises ainetunnis lõimida liikumist õppetegevusse. Selle asemel, et lapsed istuvad 45 minutit ega kuula, mida õpetaja räägib, võiks kasutada rühmatöid, mille käigus mõelda läbi, kuidas lapsed saaksid ka vahepeal püsti tõusta.

Tartu Tamme kooli ronimisseinal turnijaid ja Descartes'i gümnaasiumi klassitundi jälgides koolidel ja õpilastel ideede puudust ei ole.

Tartu Descartes’i kooli õpetaja Kaja Kivisikk selgitab, et tema kasutab tundides teadlaste soovituse järgi mitmeid n-ö jooksvaid ülesandeid.
"Meil on jooksev lause, meil matemaatikaülesanded jooksevad meil vahepeal ringi."

Osa harjutusi on õpetaja saanud Liikuma Kutsuva Kooli programmi koolitustelt, väga palju on aga ise välja mõeldud ning väljamõtlemise juures aitavad ka lapsed. "Kui mina neile midagi välja pakun, siis tulevad nende poolt ka sellised väikesed täiendused, et harjutused põnevamaks läheksid."

Soovitame regulaarseid liikumispause ka täiskasvanutele. Uudse lähenemisena viiakse ka koosolekuid läbi vabas õhus jalutades. Liikumiseks pole halba ilma või valet aega.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.