TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust ({{commentsTotal}})

Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

Tallinna Tehnikaülikooli varasema kaheksa teaduskonna asemel on nüüd neli: inseneri-, infotehnoloogia- , loodus- ning majandusteaduskond. Lisaks veel Eesti Mereakadeemia.

Nelja teaduskonna alla on koondunud ka 12 asutust ning enam kui 60 instituuti. Värskelt ametisse nimetatud teaduskondade juhid leiavad, et reformiga peaks ülikool kiiremini reageerima ühiskonnas toimuvatele muutustele ning siiani lahus olnud üksused peaksid hakkama rohkem koostööd tegema.

IT teaduskonna dekaan Gert Jervan ütles, et juurde tuleb interdistsiplinaarsust. "IT on valdkond, mis on kõikjal. Ja me tahame jõuda sinnani, et IT baasilt suudaksime Eesti majandust arenedada, Eesti ühiskonda arendada. Olla võrdväärne partner tegelikult ka riigile."

Teaduskondade koondumise kõrval viis ülikool läbi ka õppekavade reformi, mille tulemusel jäi õppekavu vähemaks ja muutus ka nende sisu.

TTÜ inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn märkis, et õppekavad vähenesid ühe kolmandiku võrra. "Kuid ka need 2/3 õppekavadest on muutunud laiapõhjalisemaks. Neil on olemas selline baaskursus ja peaerialad, mis annavad uue väljundi inimestele, kes lõpetavad bakalaureusekava. Et neil oleks laiapõhjalisem võimalus minna magistrisse õppima erinevaid asju."

Majandusteaduskonna dekaan Enn Listra ütles, et õppekavade teaduskondade reformi puhul näeb ta kasu näiteks selles, et ülikooli eri üksuste vaheline koostöö aitaks edaspidi tõsta Eesti majanduse tootlikkust.

"Ülikool on tegelikult hästi varustatud selle asjaga tegelemiseks, sest meil on majandus, meil on tehnika, meil on it, meil on loodusteadused, mis on paljude asjade vundamendiks. Kogu selle toimetamise sünergia peaks tulevikus meie majanduskasvule kõvasti juurde andma," loodab Listra.

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.