Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe ({{commentsTotal}})

Pulsar kunstniku nägemuses.
Pulsar kunstniku nägemuses. Autor/allikas: XMM-Newton

Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

"Ühtlasi on tegu kõige kaugema teadaoleva pulsariga. Praegu meieni jõudev valgus asus teele vaid kümmekond miljonit aastat pärast dinosauruste hukku. Kui aus olla, ei osanud me kogutud andmeid läbi kammima hakates midagi sellist oodata," selgitas uurimuse juhtivautor Gian Luca Israel, Itaalia riikliku astrofüüsika instituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Klassikaliselt on seostatud ülieredaid röntgenkiirte allikaid tähti, gaasipilvi ja muud tähtedevahelist ainet õgivate mustade aukudega, mille mass ületab Päikese oma 100 – 100 000 korda. Israeli töörühma üllatuseks ületab galaktikas NGC 5907 asuva neutrontähe mass Päikese oma aga vaid 1,5 korda.

"Taoliste objektide poolt kiiratav valgusehulk on seotud otseselt massi ja sellest lähtuvalt gravitatsioonivälja tugevusega. Mida suurem see on, seda rohkem ainet suudavad need korraga neelata, ilma et selle tulemusel vallanduv kiirgusvoog gaasi minema pühiks," laiendas Israel. Arvutuste kohaselt õgib neutrontäht selle lähistel asuva tähe gaasi tuhat korda tempokamalt, kui on see võimalik lihtsamate pulsarite käitumist kirjeldavate mudelite kohaselt.

Viimase 11 aasta jooksul on neutrontähe pöörlemiskiirus kasvanud seetõttu sedavõrd palju, et sellel kulub ümber oma telje pöörlemiseks silmapilgutuse jagu vähem aega. Varasema 1,43 sekundi asemel vaid 1,13 sekundit. "Vahe ei pruugi tunduda kuigi suur. Ent samahästi oleks võinud Maa ööpäeva pikkus lüheneda sama ajaga viie tunni võrra," sõnas astronoom. Israeli hinnangul pole taoline kasv aga jätkusuutlik. Kaugemas tulevikus pöörleb täht sedavõrd kiiresti, et ei suuda enam endasse uut ainet haarata. Seejärel hakkab selle pöörlemiskiirus taas kahanema.

Lisaks võib töörühma sõnul olla teoreetikutel pulsari ereduse selgitamiseks sirgjooneline väljapääs. Kui tavaliselt eeldatakse, et pulsarite magnetväli sarnaneb ehituselt näiteks Maa magnetväljale ehk sellel on eristatav põhja- ja lõunapoolus, võib see olla antud juhul vähemalt pulsari pinna lähedal oluliselt keerukam. "Kõigele lisaks peaks see olema kohati tüüpiliste neutrontähtede omast tuhatkond korda tugevam," lisas Israel.

Objekt leiti Euroopa Kosmoseagentuuri XMM-Newtoni röntgenkiirte teleskoobi viimase 17 aasta jooksul kogutud andmete analüüsil. Israel märkis, et on kataloogi läbitöötamisega alles algust teinud. "Kui me juba nii kiiresti millegi sellise otsa sattusime, siis kes teab, mis me veel leiame," muigas astronoom.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.