Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe ({{commentsTotal}})

Pulsar kunstniku nägemuses.
Pulsar kunstniku nägemuses. Autor/allikas: XMM-Newton

Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

"Ühtlasi on tegu kõige kaugema teadaoleva pulsariga. Praegu meieni jõudev valgus asus teele vaid kümmekond miljonit aastat pärast dinosauruste hukku. Kui aus olla, ei osanud me kogutud andmeid läbi kammima hakates midagi sellist oodata," selgitas uurimuse juhtivautor Gian Luca Israel, Itaalia riikliku astrofüüsika instituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Klassikaliselt on seostatud ülieredaid röntgenkiirte allikaid tähti, gaasipilvi ja muud tähtedevahelist ainet õgivate mustade aukudega, mille mass ületab Päikese oma 100 – 100 000 korda. Israeli töörühma üllatuseks ületab galaktikas NGC 5907 asuva neutrontähe mass Päikese oma aga vaid 1,5 korda.

"Taoliste objektide poolt kiiratav valgusehulk on seotud otseselt massi ja sellest lähtuvalt gravitatsioonivälja tugevusega. Mida suurem see on, seda rohkem ainet suudavad need korraga neelata, ilma et selle tulemusel vallanduv kiirgusvoog gaasi minema pühiks," laiendas Israel. Arvutuste kohaselt õgib neutrontäht selle lähistel asuva tähe gaasi tuhat korda tempokamalt, kui on see võimalik lihtsamate pulsarite käitumist kirjeldavate mudelite kohaselt.

Viimase 11 aasta jooksul on neutrontähe pöörlemiskiirus kasvanud seetõttu sedavõrd palju, et sellel kulub ümber oma telje pöörlemiseks silmapilgutuse jagu vähem aega. Varasema 1,43 sekundi asemel vaid 1,13 sekundit. "Vahe ei pruugi tunduda kuigi suur. Ent samahästi oleks võinud Maa ööpäeva pikkus lüheneda sama ajaga viie tunni võrra," sõnas astronoom. Israeli hinnangul pole taoline kasv aga jätkusuutlik. Kaugemas tulevikus pöörleb täht sedavõrd kiiresti, et ei suuda enam endasse uut ainet haarata. Seejärel hakkab selle pöörlemiskiirus taas kahanema.

Lisaks võib töörühma sõnul olla teoreetikutel pulsari ereduse selgitamiseks sirgjooneline väljapääs. Kui tavaliselt eeldatakse, et pulsarite magnetväli sarnaneb ehituselt näiteks Maa magnetväljale ehk sellel on eristatav põhja- ja lõunapoolus, võib see olla antud juhul vähemalt pulsari pinna lähedal oluliselt keerukam. "Kõigele lisaks peaks see olema kohati tüüpiliste neutrontähtede omast tuhatkond korda tugevam," lisas Israel.

Objekt leiti Euroopa Kosmoseagentuuri XMM-Newtoni röntgenkiirte teleskoobi viimase 17 aasta jooksul kogutud andmete analüüsil. Israel märkis, et on kataloogi läbitöötamisega alles algust teinud. "Kui me juba nii kiiresti millegi sellise otsa sattusime, siis kes teab, mis me veel leiame," muigas astronoom.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: