Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe ({{commentsTotal}})

Pulsar kunstniku nägemuses. Autor: XMM-Newton

Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

"Ühtlasi on tegu kõige kaugema teadaoleva pulsariga. Praegu meieni jõudev valgus asus teele vaid kümmekond miljonit aastat pärast dinosauruste hukku. Kui aus olla, ei osanud me kogutud andmeid läbi kammima hakates midagi sellist oodata," selgitas uurimuse juhtivautor Gian Luca Israel, Itaalia riikliku astrofüüsika instituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Klassikaliselt on seostatud ülieredaid röntgenkiirte allikaid tähti, gaasipilvi ja muud tähtedevahelist ainet õgivate mustade aukudega, mille mass ületab Päikese oma 100 – 100 000 korda. Israeli töörühma üllatuseks ületab galaktikas NGC 5907 asuva neutrontähe mass Päikese oma aga vaid 1,5 korda.

"Taoliste objektide poolt kiiratav valgusehulk on seotud otseselt massi ja sellest lähtuvalt gravitatsioonivälja tugevusega. Mida suurem see on, seda rohkem ainet suudavad need korraga neelata, ilma et selle tulemusel vallanduv kiirgusvoog gaasi minema pühiks," laiendas Israel. Arvutuste kohaselt õgib neutrontäht selle lähistel asuva tähe gaasi tuhat korda tempokamalt, kui on see võimalik lihtsamate pulsarite käitumist kirjeldavate mudelite kohaselt.

Viimase 11 aasta jooksul on neutrontähe pöörlemiskiirus kasvanud seetõttu sedavõrd palju, et sellel kulub ümber oma telje pöörlemiseks silmapilgutuse jagu vähem aega. Varasema 1,43 sekundi asemel vaid 1,13 sekundit. "Vahe ei pruugi tunduda kuigi suur. Ent samahästi oleks võinud Maa ööpäeva pikkus lüheneda sama ajaga viie tunni võrra," sõnas astronoom. Israeli hinnangul pole taoline kasv aga jätkusuutlik. Kaugemas tulevikus pöörleb täht sedavõrd kiiresti, et ei suuda enam endasse uut ainet haarata. Seejärel hakkab selle pöörlemiskiirus taas kahanema.

Lisaks võib töörühma sõnul olla teoreetikutel pulsari ereduse selgitamiseks sirgjooneline väljapääs. Kui tavaliselt eeldatakse, et pulsarite magnetväli sarnaneb ehituselt näiteks Maa magnetväljale ehk sellel on eristatav põhja- ja lõunapoolus, võib see olla antud juhul vähemalt pulsari pinna lähedal oluliselt keerukam. "Kõigele lisaks peaks see olema kohati tüüpiliste neutrontähtede omast tuhatkond korda tugevam," lisas Israel.

Objekt leiti Euroopa Kosmoseagentuuri XMM-Newtoni röntgenkiirte teleskoobi viimase 17 aasta jooksul kogutud andmete analüüsil. Israel märkis, et on kataloogi läbitöötamisega alles algust teinud. "Kui me juba nii kiiresti millegi sellise otsa sattusime, siis kes teab, mis me veel leiame," muigas astronoom.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.