Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks ({{commentsTotal}})

Tervislik toit
Tervislik toit

Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

Aina rohkem räägitakse kliimamuutustega kaasnevatest ohtudest. Kliimamuutused toovad kaasa tigedad kuumalained, põuad, üleujutused, tihedad tormid ja tõusva merevee. Kliimamuutuste üks põhjustajatest on inimese hoogne tegevus Maal – põhiliselt fossiilkütuste põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus. 

Nende tegevuste saadusi kasutame me aga oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole võimalik neid tegevusi lihtsalt ära lõpetada. Samas on igaühel meist vaba valik teha oma elus väikesi muudatusi kliimasõbralikuma käitumise suunas.

Alustada võib näiteks toidust. Lühidalt on kliimasõbralik toit kohalik, keskkonnasõbralikult toodetud (mahe) ja võimalikult taimne. Kliimasõbraliku toidu suunas saab liikuda väikeste sammude kaupa, tehes targemaid valikuid.

Soovitused kust saada kliimasõbralikku toitu:

  • Eelista kohalikku toitu ja võimalikult vähe vahendajaid. Transpordiks kulub kõige vähem energiat, kui toit tuleb kodu lähedalt.
  • Kasvata enda aknalaual, rõdul või aias köögivilju ja maitsetaimi. 
  • Linnas elades otsi üles oma kogukonna aed, kus saab samuti ise köögivilju kasvatada.
  • Käi turul ja talukaupa müüvates poodides.
  • Poes käies jälgi, kuidas on pood oma külmletid üles seadnud. Ilma usteta letid raiskavad väga palju energiat. Anna poele tagasisidet ja soovita ustega lette.
  • Planeeri poodi minnes, mida vajad. Sellega vähendad spontaanseid oste ja toiduülejääke ning säästad ka raha.
  • Mõtle juba suvel oma talvise toidulaua peale. Tee hooajalisi hoidiseid ja pane värsket toitu sügavkülma (nii säilivad kõige paremini ka paljud toitained). Selliselt ette valmistudes ei pea sa talvel ostma nii palju imporditud köögivilju ja saad süüa tervislikku, mitmekülgset ja puhast toitu aastaringi.

Milliseid toiduaineid eelistada?

Loomse toidu tootmiseks kulutatakse palju rohkem energiat ja ressursse. Kliimasõbralik toit ei pea ilmtingimata olema 100 protsenti vegan, küll aga tasub loomsete toiduainete tarbimist vähendada ja mõelda, millist liha tarbida.

Maailma kariloomakasvatus emiteerib rohkem kasvuhoonegaase, kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku. 30 protsenti kogu maismaast ning 70 protsenti põllumaast on kasutusel põllumajandusloomade kasvatamiseks kas karjamaana või sööda tootmiseks.

See ei tähenda, et peaksime päriselt loomakasvatusest loobuma, sest keskkonnasõbralikult ja mõõdukalt tegutsedes on sel ka positiivne mõju koosluste avatuna hoidmisel ja ressursside kasutusel. Näiteks Eestis sõltuvad rannaniidud, luhaniidud, loopealsed ja sealsed erilised liigid just karjatamisest ja heina niitmisest. 

Kui kasvataja ei aja taga intensiivset toodangut ja loomad söövad looduslikku heina, siis saame toidu tootmiseks kasutada väheviljakaid maid, mis taimekasvatuseks ei sobi, või loodusliku rohumaana väärtuslikke alasid. 

Terav probleem tekib siis, kui intensiivse tootmise eesmärgil kasutatakse keskkonnakahjulikult ja ressursimahukalt toodetud sööta, näiteks intensiiv-põllumajandusega toodetud GMO soja või mais. Maailma teraviljatoodangust umbes 40 protsenti läheb loomasöödaks. Tihti tuleb sööt hoopis arengumaadest, kus keskkonnanõuded on olematud ja põllumajanduse laiendamiseks hävitatakse vihmametsi, mille hoidmine on kliimamuutuste seisukohast äärmiselt oluline.  

  • Vähenda liha ja piimatoodete tarbimist. Mitmete riikide ametlikud toitumisjuhised loevad taimetoitu täiesti tervislikuks alternatiiviks. Tee alustuseks nädalas mõned taimetoidupäevad. Vaheta retseptis pool lihakogust välja läätsede või ubade vastu, suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis mõni lihakaste või pajaroog, kus lihakogus on väiksem. 
  • Kui sööd liha, siis kõige kindlam ja keskkonnasõbralikum on osta mahedalt toodetud liha ja piimatooteid. Kui see ei ole võimalik, eelista Eestis kasvatatud loomi. Ka loomasööt peaks olema keskkonnasõbralik. Mahetootjad peavad kasutama mahesööta, kuid tavatootjatel ei ole kohustust pakendil märkida, kust nende sööt tuleb. Seda tasub uurida otse tootjatelt.
  • Eelista kala, kana või metslooma liha.  Metaani, mis on mitu korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, tekitavad eelkõige mäletsejad – veised ja lambad. 
  • Veise ja lambaliha söömine tekitab küll rohkem metaani, kuid Eestis võib nende kasvatamine tuua kaasa positiivse mõju pärandkoosluste hooldamise näol. Tarbi punast liha mõõdukalt ja tea, kus ja kuidas loomad kasvanud on. 

Soovitused: kuidas kliimasõbralikult toitu valmistada

Toidu valmistamisel mõtle energia kokkuhoiule.

  • Toidu keetmisel, praadimisel või küpsetamisel keera ahi välja juba enne, kui toit päris valmis saanud on. Kuumus on siis veel piisav, et toit selle mõjul valmis saaks.
  • Optimeeri ahju kasutamist. Lülita ahi sisse vaid veidi enne kasutamist (mitte liiga varakult). Küpseta mitut toitu samal ajal või üksteise järel. 
    Tõsta potikaant, ava ahjuust või külmkapiust võimalikult vähe.
  • Pane sügavkülmast võetud toit sulama külmikusse. Sellega kulub külmkapi töös hoidmiseks ja hiljem toidu küpsetamiseks vähem energiat.
    Leia poti suurusele vastav pliidiraud. Liiga suurt pliidirauda kasutades läheb soojus külgedelt kaduma.
  • Kasuta võimalikult madalat temperatuuri.  Vee keetmisel aurustub vesi väga kuuma rauaga keetes lihtsalt kiiremini või läheb energia poti külgedelt õhku kaduma. See ei aita toitu kiiremini valmistada. Paljude toitude puhul ongi pigem hea kasutada madalat temperatuuri (nt hautamine).
  • Hoia oma köögimasinad puhtana, niimoodi on energiaülekanne efektiivsem (nt sulata jäätunud külmkapp, puhasta ahi).
  • Valmista toitu suuremates kogustes, siis kulub järgmise toidukorra tegemiseks ainult toidu soojendamiseks vaja minev energia.
  • Ära pane sooja toitu külmkappi, lase sel enne toas maha jahtuda. Niimoodi ei pea külmkapp kulutama lisaenergiat jahutamiseks ja tuba saab ka veidi soojemaks.
  • Vett keetes kasuta potil kaant või keeda veekeetjaga.

Lisalugemist kliimamuutuse kohta saab lugeda veebilehelt www.kliimamuutused.ee.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?