Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid ({{commentsTotal}})

Olulise osa Eesti ekspordist moodustavad puit ja puidutooted. Autor: Postimees/Scanpix

Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul võtab akadeemiline nõukoda ülesandeks nõustada Est-Fori küsimustes, mille lahendamine eeldab süvateaduslike teadmiste olemasolu. „Nõukoda annab Est-Forile soovitusi puidurafineerimistehase rajamiseks vajalike teaduslike uurimistööde objekti ja meetodite formuleerimiseks ning uurimistööde parimate võimalike, kas kodumaiste või piiritaguste teostajate väljaselgitamiseks,“ selgitas Kalm.

„Meil on hea meel, et kohtumistel Est-Fori juhatuse liikmetega on ülikoolide initsiatiivi tunnustatud ning väljendatud valmisolekut koostööks,” märkis asutamisel Tallinna tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen lisas: „Eesti maaülikool kuulub ainsana Baltikumis metsanduse valdkonnas 100 parima ülikooli hulka maailmas, mistõttu on sõnadetagi selge, et meie teadlaste näol on kasutada maailmatasemel kompetents nii puiduressursside hindamise kui looduse jätkusuutliku kasutamise alal. Koostöö erasektori ja ülikoolide vahel aitab säilitada heaperemehelikku looduskasutust ning maaülikoolis loodud taastuvenergia-, metsandus- ja loodushoiu teadustulemused kiiremini praktikasse viia“.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on koostöö akadeemiliste ringkondadega projekti jaoks olulise tähtsusega, sest puidurafineerimistehase projekti alginvestorid tahavad kindlustada tehase rajamise ja opereerimise vastavuse kõigile Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidega seotud nõuetele ja standarditele, samuti Eesti ühiskonna ootustele.

Ülikoolid lähtuvad nõukoja töös planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldusest, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Est-Fori akadeemiline nõukoda on oma seisukohtade kujundamisel tehast rajavast ettevõttest sõltumatu ning selle liikmeid ei tasustata. Nõukoja koosseisu kuuluvad Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorid.

Kavandataval tehase puhul nähakse positiivset mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret neli kuni viis korda kõrgemalt. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.

Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. Tootmisvõimsuseks planeeritakse umbes 700 000 tonni aastas. Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.