Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid ({{commentsTotal}})

Olulise osa Eesti ekspordist moodustavad puit ja puidutooted.
Olulise osa Eesti ekspordist moodustavad puit ja puidutooted. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul võtab akadeemiline nõukoda ülesandeks nõustada Est-Fori küsimustes, mille lahendamine eeldab süvateaduslike teadmiste olemasolu. „Nõukoda annab Est-Forile soovitusi puidurafineerimistehase rajamiseks vajalike teaduslike uurimistööde objekti ja meetodite formuleerimiseks ning uurimistööde parimate võimalike, kas kodumaiste või piiritaguste teostajate väljaselgitamiseks,“ selgitas Kalm.

„Meil on hea meel, et kohtumistel Est-Fori juhatuse liikmetega on ülikoolide initsiatiivi tunnustatud ning väljendatud valmisolekut koostööks,” märkis asutamisel Tallinna tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen lisas: „Eesti maaülikool kuulub ainsana Baltikumis metsanduse valdkonnas 100 parima ülikooli hulka maailmas, mistõttu on sõnadetagi selge, et meie teadlaste näol on kasutada maailmatasemel kompetents nii puiduressursside hindamise kui looduse jätkusuutliku kasutamise alal. Koostöö erasektori ja ülikoolide vahel aitab säilitada heaperemehelikku looduskasutust ning maaülikoolis loodud taastuvenergia-, metsandus- ja loodushoiu teadustulemused kiiremini praktikasse viia“.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on koostöö akadeemiliste ringkondadega projekti jaoks olulise tähtsusega, sest puidurafineerimistehase projekti alginvestorid tahavad kindlustada tehase rajamise ja opereerimise vastavuse kõigile Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidega seotud nõuetele ja standarditele, samuti Eesti ühiskonna ootustele.

Ülikoolid lähtuvad nõukoja töös planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldusest, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Est-Fori akadeemiline nõukoda on oma seisukohtade kujundamisel tehast rajavast ettevõttest sõltumatu ning selle liikmeid ei tasustata. Nõukoja koosseisu kuuluvad Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorid.

Kavandataval tehase puhul nähakse positiivset mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret neli kuni viis korda kõrgemalt. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.

Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. Tootmisvõimsuseks planeeritakse umbes 700 000 tonni aastas. Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: