Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid ({{commentsTotal}})

Olulise osa Eesti ekspordist moodustavad puit ja puidutooted.
Olulise osa Eesti ekspordist moodustavad puit ja puidutooted. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul võtab akadeemiline nõukoda ülesandeks nõustada Est-Fori küsimustes, mille lahendamine eeldab süvateaduslike teadmiste olemasolu. „Nõukoda annab Est-Forile soovitusi puidurafineerimistehase rajamiseks vajalike teaduslike uurimistööde objekti ja meetodite formuleerimiseks ning uurimistööde parimate võimalike, kas kodumaiste või piiritaguste teostajate väljaselgitamiseks,“ selgitas Kalm.

„Meil on hea meel, et kohtumistel Est-Fori juhatuse liikmetega on ülikoolide initsiatiivi tunnustatud ning väljendatud valmisolekut koostööks,” märkis asutamisel Tallinna tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen lisas: „Eesti maaülikool kuulub ainsana Baltikumis metsanduse valdkonnas 100 parima ülikooli hulka maailmas, mistõttu on sõnadetagi selge, et meie teadlaste näol on kasutada maailmatasemel kompetents nii puiduressursside hindamise kui looduse jätkusuutliku kasutamise alal. Koostöö erasektori ja ülikoolide vahel aitab säilitada heaperemehelikku looduskasutust ning maaülikoolis loodud taastuvenergia-, metsandus- ja loodushoiu teadustulemused kiiremini praktikasse viia“.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on koostöö akadeemiliste ringkondadega projekti jaoks olulise tähtsusega, sest puidurafineerimistehase projekti alginvestorid tahavad kindlustada tehase rajamise ja opereerimise vastavuse kõigile Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidega seotud nõuetele ja standarditele, samuti Eesti ühiskonna ootustele.

Ülikoolid lähtuvad nõukoja töös planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldusest, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Est-Fori akadeemiline nõukoda on oma seisukohtade kujundamisel tehast rajavast ettevõttest sõltumatu ning selle liikmeid ei tasustata. Nõukoja koosseisu kuuluvad Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorid.

Kavandataval tehase puhul nähakse positiivset mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret neli kuni viis korda kõrgemalt. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.

Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. Tootmisvõimsuseks planeeritakse umbes 700 000 tonni aastas. Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.