ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine ({{commentsTotal}})

ESTCube-2 avab jõulupakke. Vasakult paremale: Karl Kruuse, Johan Kütt, Viljo Allik (taga), Erik Ilbis
ESTCube-2 avab jõulupakke. Vasakult paremale: Karl Kruuse, Johan Kütt, Viljo Allik (taga), Erik Ilbis Autor/allikas: Andris Slavinskis

ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

Areng koosneb rohkemast kui ainult lõpptulemusest ning mõndadest olulisematest verstapostidest. Areng on pidev. On helgemaid päevi ja tumedamaid tunde, rõõmu ja pisaraid. Iganädalaselt areneb projekt edasi ning seda on tore ka teiega jagada, alustab Kadri-Ann Valdur meeskonna nimel ESTCube-2 esimest sissekannet.

Algab ESTCube-2 prototüübi testimine

Kevad juba paistab, kuid jõulud kestsid ESTCube-2 ruumis tänavu väga kaua – veel jaanuari keskel saabus kingipakke vajalike satelliidijuppidega.

Kuu alguses jõudsid kohale trükkplaadid (printed circuit board), millele on üles ehitatud kõik satelliidi elutähtsad süsteemid (core systems). Ja nädalake hiljem saabusid ka teised satelliidi esimese prototüübi elektroonika osad: toitesüsteem ja asendikontrollsüsteemi sensorite plaat. Varsti saame esmase satelliidi prototüübi juba kokku panna!

Satelliit koosneb mitmetest komponentidest, mille kallal ESTCube-2 meeskonnad pidevalt töötavad. Kommunikatsioonisüsteem (COM), elektrienergia alamsüsteem (EPS), pardaarvuti (OBC), satelliidi asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem (AOCS) – moodustavad iga satelliidi elutähtsad organid, milleta satelliidi toimimine on tehniliselt võimatu.

ESTCube-2 avab jõulupakke. Fotol Iaroslav Iakubivsky ja Erik Ilbis. (Foto: Andris Slavinskis)

Milleks kõik need erinevad osad vajalikud on?

Igal komponendil on kanda oluline roll.

  • Pardaarvuti juhib kogu satelliidi tööd – vahendab kommunikatsioonisüsteemi kaudu saadud käske ning salvestab andmeid.

  • Sidesüsteem hoolitseb satelliidi ja Maa vahelise suhtluse eest. Selle abil saadetakse satelliidile käsklusi ning saadakse andmeid katsetamisel olevate seadmete toimimise kohta.

  • Elektrienergia alamsüsteem vastutab satelliidi tööks vajaliku elektrienergia olemasolu eest. Kuna kõik pardal olevad süsteemid vajavad töötamiseks voolu, siis korraldab just see süsteem nii elektrienergia efektiivse kogumise päikesepaneelide abil, selle laiali jagamise kui ka ülejäägi korral akudesse talletamise.

  • Kogu missiooni vältel on vaja teada satelliidi asukohta ja asendit. Neid andmeid teadmata on satelliiti keeruline juhtida ning sellel paiknevaid lisaseadeldisi korrektselt kasutada. ESTCube-2 kasutab oma asukoha ja asendi tuvastamiseks mitmeid lahendusi: magnetvälja tugevuse mõõtmine, güroskoop, päikesesensorid ja tähtede jälgimine. Asendi ja asukoha tuvastamist ning andmete põhjal vajalike satelliidi suunamuutuste sooritamist koordineerib satelliidi asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem.

ESTCube-2 põhivara, mida võib nimetada ka satelliidiplatvormiks, kindlustab kõigile süsteemidele ja seadeldistele, nagu näiteks kaamerale, multispektraal-kaamerale, päikesetuulepurjele vajalikud töötingimused.

Enamasti on igal alamsüsteemil oma trükkplaat, millel laiutada, kuid ruumi kokkuhoiu ja efektiivsuse mõttes on mõned süsteemid samal plaadil, näiteks asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem jagab maid pardaarvutiga.

Erinevate komponentide toimimist korraldavate plaatide disainimine lõpetati alles jaanuari alguses ning juba uue aasta esimestel nädalatel esitati disainide põhjal tellimused trükkplaatide valmistamiseks. Nüüd tuleb plaadi erinevad osad kokku joota ning testida, kas need töötavad nii nagu eelnevalt planeeriti.

Plaatide testimist on mõistlik alustada ükshaaval, talituslike ülesannete kaupa. See tehtud, saab algust teha esimese prototüübi kokku panemisega ning terve süsteemi koostöö testimisega.

Hetkel veel testitakse erinevaid süsteeme eraldi, kuid varsti pannakse olemasolevad plaadid kokku. Ja siis valmibki esmane elektroonika prototüüp.

ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke vahendab ERR Novaatorile Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur.

ESTCube on avatud organisatsioon kõikidele tegutsemishimulistele noortele. Kadri-Ann leidis tee ESTCube’i meeskonda alles hiljuti. Tema kindel soov oli õppida tundma ESTCube'i meeskonna tööd ja seda teadmist ka teistele tutvustada. Kadri-Ann on saanud õpilaste teadustööde konkursil Tartu observatooriumi eripreemia töö eest “Kaadiumsulfiidi õhukeste kilede sadestamine ja nende omaduste uurimine”.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.